Praegu on tööhõivepoliitika peamised väljakutsed tööjõupuudus ning pakkumise ja nõudluse mittevastavus nõudlusele, mis on osaliselt tingitud erinevustest tööturu vajadustes ja tööotsijate oskuste struktuuris ning osaliselt territoriaalsetest erinevustest. Valitsus kavatseb neid probleeme lahendada, tugevdades aktiivseid tööturuvahendeid, et hõlbustada juurdepääsu avatud tööturule, edendades avaliku sektori töökohtadelt konkurentsivõimelisse sektorisse jõudmist ja reformides riiklikku tööhõivesüsteemi, parandades töötajate liikuvust ja suurendades ettevõtete suutlikkust luua töökohti. Soodne majanduskeskkond ja kasvav nõudlus tööjõu järele ei tähenda siiski, et puuduvad struktuurilised muutused, mis viiksid töökohtade kadumiseni ja uute töökohtade loomiseni. Tehnoloogia areng, automatiseerimine ja digiüleminek mõjutavad tõenäoliselt märkimisväärselt tööturu arengut järgmistel aastakümnetel. Eelkõige eeldatakse, et nõudlus tööjõu järele teatavates sektorites ja töökohtadel väheneb tänu asjaolule, et automatiseerimine võib asendada inimtööd paljude rutiinsete tegevuste puhul. OECD andmetel on vahepealset kvalifikatsiooni nõudvate rutiinsete töökohtade osakaal Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul juba märkimisväärselt vähenenud, samal ajal kui kõrge kvalifikatsiooniga mitterutiinsete töökohtade osakaal on suurenenud. See suundumus jätkub ja kiireneb järgmisel kümnendil. Mis puudutab mõju ulatust tööturule, siis rahvusvahelises kirjanduses on erinevaid stsenaariume, kuid üldiselt ollakse üksmeelel, et digiteerimine ja automatiseerimine põhjustavad tööturul struktuurseid muutusi, millega töötajad peavad kohanema. Selles võivad olla oma osa teenustel ja toetustel, mis aitavad muuta töökohti tööturul. 2008. aasta järgne majandus- ja finantskriis on näidanud, et see nõuab meetmeid, mida saab viivitamata rakendada ja mis suudavad väljakuulutatud kollektiivsetele koondamistele kiiresti reageerida. Seepärast on asjakohane kehtestada selline mehhanism ka praeguses soodsas tööturukeskkonnas. Juhtprojekti eesmärk on aidata töötajaid, kes eeldatavasti enne töösuhte lõppemist ümber paigutatakse, et aidata neil tööd leida ja vältida töötuks jäämist. Kava annab võimaluse tegeleda võimalike koondamistega avalikus sektoris ja aidata avaliku sektori töötajatel sattuda konkurentsivõimelisesse sektorisse. Prioriteetse projekti sihtrühmaks on töötajad, keda võib mõjutada ettevõtetes/avaliku sektori tööandjates toimunud kollektiivne koondamine või kelle töösuhe lõpeb eeldatavasti ühe aasta jooksul, ning tööandja on sellest eelnevalt töötajale ja riiklikule tööhõiveasutusele kirjalikult teatanud. Juhtprojekti raames võivad valitsusasutused rahastada töökohavahetuse teenuseid ja koondamistest mõjutatud töötajate koolitust. See tähendab individuaalsete teenuste paketti, mis aitab teil isikliku nõustamise kaudu kindlaks teha tööturule naasmise ja/või ülemineku võimalused ning rahastada individuaalset koolitust, oskuste arendamist ja tööturuteenuseid enne töösuhte lõppu. Loodab, et koondamistest teatanud tööandja teeb koostööd, et üksikisikud saaksid osa tööajast kasutada koolitusel või teenuste osutamisel osalemiseks, kuid ei toeta otseselt tööandjat. Projekti peamine kutsealane sisu koosneb järgmistest tegevustest, mis toetavad sihtrühma ümberpaigutamist ja kutsealavahetust: – tööturuteenuste osutamine (teenuseid enne töösuhte lõppemist võib rahastada programmi allikast) – Koolituskulude toetamine (koolitustasu) – Palgatoetus koolituse ajal – Vahetustoetus koolituse ajal (asendustoetus ainult töösuhte lõppemisele järgneva koolituse eest) – Koolitusega seotud linnadevahelise reisimise kulud – Koolitusega seotud majutustoetus (kui töösuhe lõpeb koolituse ajal) – Koolitusega seotud toitlustustoetus (kui töösuhe lõpeb koolituse ajal) – Koolitusabi lapsehoiukulude katmiseks (kui praktikant muutub vahepeal registreeritud tööotsijaks) – Toetus sugulase hooldamise kulude katteks koolitusperioodil (kui praktikant muutub vahepeal registreeritud tööotsijaks) – Professionaalne (koolitus) toimivuskontroll.
