Korduma kippuvad küsimused

Mis on ELi ühtekuuluvuspoliitika?

ELi ühtekuuluvuspoliitikaga tugevdatakse Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Selle eesmärk on korrigeerida riikide ja piirkondade vahelist tasakaalustamatust. See aitab viia ellu ka liidu poliitilisi prioriteete, eelkõige rohe- ja digipööret.

ELi ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu peamine investeerimispoliitika, mille jaoks on perioodiks 2021–2027 eraldatud peaaegu kolmandik liidu kogueelarvest, st 392 miljardit eurot.

Mida Kohesio hõlmab?

Kohesio annab ülevaate ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest toetust saavate projektide kohta 2014.–2020. aasta programmitööperioodil.

Kohesio sisaldab kõiki riiklike ja piirkondlike rakenduskavade raames koostatud projekte, mida on kaasrahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), ühtekuuluvusfond (CF) või Euroopa Sotsiaalfond (ESF), asjakohasel juhul on kasutatud ka noorte tööhõive algatuse vahendeid.

Kohesio sisaldab ka Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames läbiviidavaid projekte (ehk INTERREGi projekte).

EL rahastab veel mitmeid teisi projekte, mis ei sisaldu Kohesio veebilehel. Lisateave kõigi ELi vahendite ja nende haldamise viisi kohta.

Mis on selle õiguslik alus ja andmeallikad?

Ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivad õigusaktid (ühissätete määrused: määrus (EL) nr 1303/2013 aastate 2014–2020 kohta ja määrus (EL) 2021/1060 aastate 2021–2027 kohta) on ELi ühtekuuluvuspoliitika alusaktid. Teavitamis- ja läbipaistvusnõuete kohaselt peavad liikmesriigid ja korraldusasutused avaldama tegevuste loetelud ja uuendama neid iga kuue kuu järel (2014–2020 programmitööperioodil kohustuslik nõue).

Seetõttu on need tegevuste loetelud Kohesio peamised andmeallikad.

Kohesio standardib ja koondab loetelude andmeid ja teeb need avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriikide ja korraldusasutuste ülesanne on tagada, et need andmed saadetakse ja neid uuendatakse kooskõlas asjakohaste määrustega.

Euroopa Komisjon ei vastuta Kohesio tegevuste loetelus esitatud sisu täpsuse eest.

Lisateave on esitatudõigusteabe ja isikuandmete kaitseall.

Millised on tegevuste loetelu kohustuslikud väljad?

Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisaga peavad tegevuste loetelud hõlmama iga tegevuse kohta järgmist teavet:

• toetusesaaja nimi
• tegevuse nimi
• tegevuse kokkuvõte
• tegevuse alustamise ja lõpetamise kuupäev
• tegevusele eraldatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma
• liidu kaasfinantseerimise määr
• tegevuse asukoha teave (nt sihtnumber, piirkond)
• tegevuse sekkumiskategooria nimetus

Kui tihti andmeid uuendatakse?

Vastavalt konkreetsetele õigusnormidele peavad korraldusasutused avaldama oma tegevuste loetelu ajakohastatud versiooni programmitöö perioodi 2014–2020 kohta vähemalt iga kuue kuu järel ja programmitöö perioodi 2021–2027 kohta vähemalt iga nelja kuu järel.

Püüame esitada Kohesio kohta kõige ajakohasemat kättesaadavat teavet. Suure hulga ja mitmest allikast pärit andmete töötlemine toob aga paratamatult kaasa viivitusi pärast nende avaldamist korraldusasutuste poolt. Kõige uuemad andmeallikad on endiselt programmi veebisaitidel ja/või riiklikes veebiportaalides jagatud algsed nimekirjad.

Kuidas tõlgitakse projekte ja kirjeldusi? Kas on kavas lisada veel keeli?

Kohesio on kättesaadav kõigis 24 ELi ametlikus keeles

Kasutame Euroopa Komisjoni loodud masintõlkevahendit eTranslation, et tõlkida tegevuste ja projektide pealkirjad ja kirjeldused Kohesio platvormil automaatselt inglise keelde.

Kuigi püüame tagada võimalikult täpse teabe, võivad teatavate projektide tõlked olla ebatäpsed. Teid julgustatakse nendest juhtumitest teada andma ja aitama parandada Kohesio teadmistebaasi üldist kvaliteeti, edastades üksikasjad Kohesio meeskonnale.

Kuidas andmeid täiendatakse?

Geograafilised koordinaadid (laius- ja pikkuskraad) määratakse aadressi või sihtnumbri alusel, kasutades geokodeerimise tarkvara Nominatim.

Toetusesaajad lingitakse nende Wikidata ekvivalendiga (kui on olemas) masinõppe algoritmi abil. Täpsus on üle 90%, kuid linkimise vead on endiselt võimalikud ning neist võib teada anda.

Kas ma saan andmekogumeid alla laadida?

Jah. Selleks on kolm võimalust.

1. Kui konkreetne otsing annab vähem kui 5000 tulemust (selleks saab kasutada mitmesuguseid filtreid), kuvatakse tulemuste vasakus ülemises servas allalaadimisnupp. Otsingutulemusi on võimalik alla laadida CSV- või XLSX-vormingus.
2. Samuti on võimalik eksportida projektide ja toetusesaajate täielikke andmeid riikide kaupa, klõpsates sellel lingil.
3. Andmeid saab alla laadida ka päringuteenuse EU Knowledge Graph abil.

Lisateave taaskasutamise, põhimõtete ja autoriõiguste kohta on esitatud õigusteabe ja isikuandmete kaitse jaotistes.

Kas ma saan lisada kaarte ja projektide loetelusid uuesti avaldada?

Palume teil võtta ühendustKohesio meeskonnaga, kui soovite tutvuda meie kaartide ja filtreeritud nimekirjade lisamise meetoditega oma veebisaidil.

Kust leida lisateavet ja täiendavaid andmeid ühtekuuluvuspoliitika kohta?

Põhjalik ja ajakohastatud teave ühtekuuluvuspoliitika kohta on esitatud ELi regionaalpoliitika veebisaidil InfoRegio.

Lisaks pakub platvorm Cohesion Data programmi tasandi andmekogumeid. See on avatud andmete platvorm, kust on võimalik saada teavet eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate ELi fondide rahastamise ja saavutuste kohta nii programmitöö perioodidel 2014–2020 kui ka 2021–2027. Platvorm kuvab viimased andmed, mis on kättesaadavad riikide, fondide, teemade ja programmide tasandil.

Kohesio andmete analüüsimisel arvesse võetavad erandid ja piirangud

Kohesio kogub ja standardib võimaluste piires sadu avalikult kättesaadavaid tegevuste nimekirju, mille korraldusasutused on veebis avaldanud. Selliseid andmeid komisjonile ei esitata. Nende vormingud, andmestruktuurid ja neis sisalduva teabe üksikasjalikkus on sellistes dokumentides märkimisväärselt erinevad.

Võttes arvesse uuenduslikke andmekogumismeetodeid ja andmete olemust (st tegevuste loetelusid teabevahetuse ja läbipaistvuse eesmärgil), on Kohesio andmete kasutamisel oluline arvestada mitme erandi ja piiranguga:

• Kõigi Kohesio projektide puhul ei saa asukohta tuvastada. Lisaks arvutatakse projekti geokoordinaadid tegevuste loetelus esitatud asukohateabe põhjal, kasutades avatud lähtekoodiga vahendeid (nt Nominatim). Kuigi selliste vahendite täpsus on suur, on vead endiselt võimalikud.
• Projekti teatatud asukoht ei pruugi alati vastata kohale, kus investeering tehti. Mõnikord kajastab projekti asukoht toetusesaaja asukohta, mitte tingimata investeeringu tegemise asukohta. Erijuhtudel võib see tuua kaasa kallutatuse linnapiirkondade suunas, kuna toetusesaaja aadress asub tavaliselt linnapiirkondades.
• Kui vahendeid suunatakse rahastamisvahendite ja toetuskavade kaudu, sisaldab Kohesio teavet fondivalitseja (nt finantsvahendaja), mitte lõplike toetusesaajate asukoha kohta.
• Teatavate programmide puhul sisaldab Kohesio teavet ELi toetuste kohta projekti tasandil. Üksikasjad ELi toetuse kohta iga valitud projekti puhul ei ole siiski kohustuslik teave tegevuste loetelus. Seetõttu ei ole need Kohesios alati kättesaadavad.
• Programmitöö perioodil 2014–2020 ei ole teave projekti temaatilise eesmärgi kohta kohustuslik andmeväli, mis tuleb lisada tegevuste loetellu. Kohesios on temaatilised eesmärgid seatud sekkumisvaldkondade põhjal.
• Nii 2014.–2020. kui ka 2021.–2027. aasta programmitöö perioodidel ei ole toetusesaajate kordumatute identifitseerimisnumbrite (nt käibemaks) lisamine tegevuste loetellu kohustuslik. Kohesio meeskond konsolideerib toetusesaajate nimekirjades selgelt kattuvad kanded. Siiski esineb dubleeritud toetusesaajaid. Palume kasutajaid teatama sellest Kohesio meeskonnale