Liepaja sadama eduka arendamise eeltingimused ja selle eelised on soodne geograafiline asukoht. Liepaja on vaid üks kolmest jäävabast sadamast Läänemere idarannikul, mis on eriti oluline talvekuudel lähimere- ja liinilaevade teenindamisel. Liepaja sadam on ehitatud ilma looduslike formatsioonideta – jõe delta, abaluu, laguuni, mis kaitseks sadamat tuule ja lainete eest, mistõttu on seda välisjõudude eest kaitstud kompleksse hüdrotehniliste kaitsekonstruktsioonide süsteemiga, kus on kolm väravat, mis ühendavad sadama akvatooriumi avamerega. Militaarotstarbel, kui NSVLi sõjaväeteenistus oli suletud, ei säilitatud sadama infrastruktuuri piisaval tasemel ja mahus, seega on osa sadama hüdrotehnilistest struktuuridest ebarahuldavas või isegi hädaolukorras ning ainult kahte kolmest sadamaväravast kasutatakse laevade regulaarseks liikumiseks, vähendades sellega meresõiduohutust laevade sisenemisel sadamasse või sealt lahkumisel ning liikudes sadama akvaariumi. Selle tulemusena on Liepaja sadama hüdrotehnilised struktuurid ja nende seisund muutunud problemaatilisteks punktideks, mis piiravad üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuri tõhusat toimimist. Projekti „Carosta kanali ja põhjavärava hüdrotehnilise ehituse renoveerimine“ eesmärk on parandada lähimerevedude ohutust ja kõrvaldada Euroopa transpordivõrgu infrastruktuuri töös esinevatest problemaatilistest punktidest tulenevad piirangud, viies ellu Liepaja sadama hüdrotehniliste struktuuride taastamise ja rekonstrueerimise. Projekti raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:• Karosta hüdrotehniliste kaitsekonstruktsioonide renoveerimine;•Põhjavärava avamine laeva liikumiseks;• Karosta ja Lochi kanali öövalgustus;• Karosta eemaldatava silla ventilatsiooniseadmete ehitamine. Projekti rakendamise tulemusena taastatakse või ehitatakse ümber sadama hüdrotehnilised struktuurid, sealhulgas kahe mooli rekonstrueerimine, mille tulemusena renoveeritud hüdrotehnilised struktuurid ja põhjavärava avamine laevade liikumiseks võimaldavad oluliselt parandada meresõiduohutust ning parandada laevateid (Carosta ja Loch Canals), paigaldades öise valgustuse ja Karosta silla hoiatusseadmed; vähendades seega mereliikluses osalejate kogukahju, st Liepaja laevahalduse kulusid, mis on seotud ELi keskkonnakuludega, mis on seotud Ühtekuuluvusfondi majandusega, mis on 4 miljonit eurot, vähendades nii mereliikluses osalejate kogukahju, sealhulgas ELi ilmastikutingimustega seotud kulusid, mis ei ole saastunud. Projekti rakendamise kogukestus on 71 kuud.
