Flandrias ja Lõuna-Madalmaades on traditsiooniliselt suur kontsentratsioon plasti töötlevas tööstuses, eriti tekstiilitööstuses. Mõlemal piirkonnal on ulatuslikud teadmised vaipade ja rõivaste arendamisest ja tootmisest. Aastaks 2030 soovib sektor kasutada oma toodetes 20–50 % bioressursipõhiseid materjale. Selle saavutamiseks on tekstiilitööstusel vaja saada kvaliteetseid kiude ja lõngasid, mis põhinevad 100 % bioressursipõhistel materjalidel. „Puur Natuur: 100 % biopõhine“ soovib pakkuda jätkusuutlikke, mittetoksilisi, biolagunevaid alternatiive, mis põhinevad taastuvatel toorainetel. Muu hulgas ühendavad jõud Centexbel (Belgia tekstiilitööstuse tehniline ja teaduslik keskus), Avans Foundation ja juhtiv Flaami tekstiilifirma De Saedeleir Textile Platform. Projekti tulemusena töötatakse välja biopõhised plastifikaatorid, leegiaeglustid, värvained, stabilisaatorid, liimid ja tuumaained. Näiteks värvi intensiivsus ja stabiilsus on tekstiilide kõige olulisemad kvaliteediomadused. Biotoorainel põhinevad värvained on kaubanduslikult kättesaadavad vaid piiratud ulatuses ja sageli ei vasta need kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele, nagu näiteks kergus. Hz University of Applied Sciences keskendub looduslikele värvainetele mereorganismidest nagu vetikad. Avans keskendub põllumajanduskultuuridele, muu hulgas sorgo- ja sibulanahkadele. Arenenud lisaained läbivad laboratoorsed testid, milles kasutatakse erinevaid kombinatsioone liitmise (sulatatud olekus segamine), ekstrusiooni (sulatatud olekus kiududeks), katmise, viimistluse ja värvimisega. Pärast saadud ühendite ja tekstiilkiudude analüüsimist määratakse kindlaks, milline keemiline tehnoloogia sobib kõige paremini terviklikele (100 %) biotoorainel põhinevatele tekstiiltoodetele. Lisaks uuritakse neid protsesse pilootskaalal ja mitmed ettevõtted arendavad jätkuvalt taftingvaiba, rõivaid, voodipesu ja lausriideta vaipkatteid. Biotoorainel põhinevaid lisaaineid, kiude ja rakendusi uuritakse ka olelusringi analüüsi (LCA) abil eri arenguetappide keskkonnamõju suhtes.