Raskeveokite liiklus (veokid ja haagised) parvlaevadel üle Soome lahe on pidevalt kasvanud ja suundumus jätkub. Soome ja Eesti vahel on kaks laevaliini (Helsingi-Tallin ja Hanko-Paldiski). Märkimisväärne osa sellest raskeveokite liiklusest toimub Ida-Soome ja Ida-Eesti vahel. Praegu peavad veokid sõitma Helsingi-Tallinna või Hanko-Paldiski kaudu veelgi pikema marsruudi kaudu. Parim lahendus Ida-Soome-Ida-Eesti koridori tõhustamiseks on luua parvlaevaühendus Loviisa (FI) ja Kunda (EE) sadamate vahel. See ühendus on praktiliselt otse põhja-lõuna teljel (54 meremiili). Lisaks ei ole nende vahel Venemaa territoriaalvett. Projekti eesmärk on tugevdada Ida-Soome-Ida-Eesti transpordikoridori rajamist. Projekti väljundid keskenduvad peamiselt konkreetsetele meetmetele Loviisa-Kunda parvlaevaühenduse toetamiseks. See hõlmab võimalikke laevandusettevõtjaid hõlmavaid ärimudeleid, sadama operatiiv- ja investeerimiskavasid, tegevuskava vajalike litsentside ja regulatiivsete nõuete täitmiseks, Läänemere piirkonna samalaadsetelt ühendustelt ülekantud parimaid tavasid, parvlaevade sõiduplaani ja marsruudi valiku plaane, turundusplaani ja ühendusi edendavaid üritusi. Lisaks analüüsitakse koridori lastipotentsiaali ja kontrollitakse väljaarendatud koridori mõju (vähenenud sõiduaeg, maht koridori ja Loviisa-Kunda ühenduse kaudu). Lisaks kiiremale ja sujuvamale transpordile Soome idaosa ja Eesti vahel on teisigi kasusaajaid aktiveeritud transpordikoridorist. Via Balticat kasutav liiklus Ida-Soomesse ja sealt saab kasu ka otsesematest ühendustest. Teine suur eelis on Tallinna ja Helsingi linnakeskustes kasvava liikluse (liiklusummikud, heitmed, müra, tolm) surve leevendamine. Transpordi läbisõidu vähenemine tähendab ka väiksemat CO2-heidet.
