Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames korraldati üle 23 000 ürituse, mis ulatusid enam kui 12ni. 8 miljonit osalejat. See näitab selgelt kultuuripärandi võimalikku mõju majandusarengule ja inimeste elukvaliteedile. Viimasel kümnendil on poliitikakujundajad üha enam tunnustanud kultuuripärandi rolli majanduskasvu, tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse strateegilise ressursina. See kajastub mitmes Euroopa poliitikadokumendis, hiljuti Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2018. aasta mais, ja 21. sajandi Euroopa kultuuripärandi strateegias, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 2017. aasta aprillis. Kultuuripärandit on järk-järgult ühtlustatud eri poliitikavaldkondades, näiteks ELi ühtekuuluvuspoliitikas, mis näitab selle teema kasvavat strateegilist tähtsust Euroopa tegevuskavas. Kultuuripärandi üldisele hindamisele aitavad kaasa mitmed Euroopa tasandi algatused, nagu Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi auhinnad ja Euroopa kultuuripealinnad. Vaatamata Euroopa Komisjoni hiljutistele jõupingutustele parandada kultuuripärandi statistikat, on endiselt keeruline täielikult kajastada selle mõju majandusele ja ühiskonnale. 7. detsembril 2018 tutvustas Euroopa Komisjon kultuuripärandi Euroopa tegevusraamistikku, mis nõuab muu hulgas tõenditel põhinevat otsuste tegemist kultuuripärandi valdkonnas ja loetleb mitmeid projekte, mis viiakse ellu, et käsitleda kultuuri ja kultuuripärandi mõju majandusele, ühiskonnale ja kohalikule arengule avalduva mõju mõõtmise küsimust. Raamistikus märgitakse, et ESPONi uuring „Kultuuripärand kui sotsiaalse heaolu allikas Euroopa piirkondades“ (2020–2022) mängib olulist rolli tõendite ja andmete esitamisel kultuuripärandi mõju kohta ühiskondlikule heaolule. Selle uuringu eesmärk on töötada välja üleeuroopaline metoodika ja territoriaalne analüüs kultuuripärandi mõju kohta ühiskonnale, võttes arvesse heaolu, sotsiaalset kaasatust ja muid aspekte. Teadusuuringud hõlmavad nii materiaalset kui ka vaimset kultuuripärandit ning mõju peaks olema seotud järgmisega: – Materiaalse kultuuripärandi olemasolu (hoonete ja muude objektide varu). – Kultuuripärandi tarbimine ja kasutamine. Kultuuripärandi digiteerimine. – ELi rahastatud investeeringud kultuuripärandisse. – Tegevused (poliitikad), mille eesmärk on suurendada kultuuripärandi positiivset mõju ja vähendada negatiivset mõju.
