Strateegiline linnapiirkond Eurodelta (TERA) hõlmab Reini, Meuse ja Scheldti madalamaid vesikondi. Polütsentriline piirkond, mis koosneb metropolide võrgustikust, kuhu kuuluvad keskmise suurusega linnad ja piiriülesed piirkonnad. Kaupade ja inimeste Euroopasse sisenemise väravana on see kujunenud tihedalt asustatud ja majanduslikult tugevaks piirkonnaks. Kolme tunni jooksul pärast reisi on võimalik jõuda rohkem kui 50 miljoni inimeseni. See muudab selle ülemaailmseks kaupade, teenuste ja teadmiste keskuseks. See roll on toonud kaasa majandusliku jõukuse, aga ka olulised territoriaalsed, keskkonna- ja elamisprobleemid. Näiteks transpordi arvele langeb märkimisväärselt suur osa CO2-heitest piirkonnas, mida prognoositakse veelgi, samal ajal kui ELi ambitsioonid ja riiklikud kliimateemalised arutelud või poliitikakavad osutavad vajadusele neid märkimisväärselt vähendada. Strateegiline linnapiirkond Eurodelta seisab tõepoolest silmitsi suurte väljakutsetega: energiasüsteemi ümberkujundamine, kliimamuutustega kohanemine, majanduse ja demograafilise kasvu arvestamine, linnavõrkude ühenduvuse ja juurdepääsetavuse tagamine ning säästev maakasutus. Transpordisektori CO2-heite vähendamine on nende probleemide lahendamisel otsustava tähtsusega. Sellel alal on neli sisepiiri (NL-DE, NL-BE, BE-FR, DE-BE), mida Euroopa integratsioon ja globaliseerumine on tavaliselt kaotanud. Neid piire ületavad inimesed, kaubad või teenused ning riiklikud ja piirkondlikud/kohalikud poliitikakujundajad tunnevad pakilist vajadust teha tihedamat koostööd poliitiliste lahenduste leidmiseks, et käsitleda seda suurt hulka voogusid ja saavutada säästvam areng. Analüüsis vaadeldakse uurimisvaldkonda selle ümbruse suhtes, kuid mitte staatilisel viisil. Rahvusvahelised vood võivad puudutada transporti ja sekundaarseid ruumivooge TERA ümbruses asuvatesse suurlinnadesse, näiteks Londonisse, Pariisi või Frankfurdi ja Hamburgi. See võib mõõta TERA ja nende linnade vaheliste suhete tugevust. Reageerides praegustele sündmustele, on taas saanud selgeks, et kriisid võivad transporti tõsiselt mõjutada. COVID-19 kriis mõjutab inimeste tervise kõrval drastiliselt isikute vaba liikumist ning sellel on tohutu mõju ka kaupade vabale liikumisele koos piiride järsu ja ootamatu kordumisega. See võib kaasa tuua ka majanduskriisi. Pikas perspektiivis võime silmitsi seista saneerimiskriiside, majanduskriiside ja muude kriisidega, näiteks energia- või digikriisidega, mis võivad mõjutada linnu, piiriülest liikumist ja transporti.
