Alpi piirkond koosneb erinevatest demograafilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest suundumustest ning rikkalikust kultuurilisest, keelelisest ja bioloogilisest mitmekesisusest. See mitmekesisus käib kaasas erinevate juhtimissüsteemide ja traditsioonidega. Piirkonnas on tugev identiteet ja pikaajaline koostöö traditsioon. Sellel ainulaadsel territooriumil on dünaamilise arengu jaoks oluline potentsiaal, kuid see seisab silmitsi suurte väljakutsetega erinevatel tasanditel, sealhulgas Alpide-ülesel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti piiriülestel aladel. Need probleemid puudutavad näiteks geograafilist asendit, üleilmastumist, demograafilisi suundumusi, kliimamuutusi ja nende mõju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, tegevuste territoriaalsele struktuurile ja elutingimustele. Alpi piirkonna peamine ülesanne on tasakaalustada majandusarengut ja keskkonnakaitset ühiste uuenduslike lähenemisviiside abil, mis ulatuvad kaugemale halduspiiridest ja tugevdavad piirkonda kui inimeste eluruumi ja looduslikku elupaika ning säästvat majanduslikku ja sotsiaalset tegevust jätkusuutlikul viisil. Ruumilise perspektiivi perimeeter hõlmab Alpi konventsiooni, Interregi Alpi ruumi ja EUSALPi erinevaid halduslikke laiendusi.Alpi konventsiooni Saksamaa eesistumise ajal (2015–2016) allkirjastasid Alpi riikide territoriaalse arengu eest vastutavad ministrid deklaratsiooni säästva ruumilise arengu kohta Alpides. Deklaratsioonis määratakse kindlaks järgmised kümme peamist väljakutset ja teemat: kliimamuutused, kliimamuutustega kohanemine ja looduslikud ohud; demograafilised muutused ja töökorraldus; transport ja ühenduvus; asulastruktuur ja maakasutus; energia säästmine, tootmine, tarnimine ja salvestamine; turism; ökosüsteemi toimimine, ökoloogiline võrgustik ja bioloogiline mitmekesisus; mägipiirkondade ning nende väikeste ja keskmise suurusega linnade elujõulisus; kultuuri- ja looduspärandi säilitamine; juhtimise, koostöö ja organisatsiooniliste vajaduste parandamine.Ministrid väljendasid vajadust arendada ruumilisi perspektiive ja nägemust Alpide piirkonnast. Sellise visiooni ja perspektiivide loomise protsess, samuti perspektiivid ja nägemused ise aitaksid oluliselt kaasa poliitika kujundamisele, aidates vähendada takistusi ühisele säästvale territoriaalsele arengule ning tugevdades ühismeetmeid. Viimase eesmärk on toime tulla Alpi piirkonna probleemidega, võttes arvesse EUSALPi ja Interregi Alpi kosmoseprogrammi pakutava koostöö laiemat konteksti. Ainulaadses, hapras ja samas dünaamilises piirkonnas, nagu Alpi piirkond, on eriti oluline ühine lähenemisviis ruumilisele arengule. Visioon ja ühised ruumilised perspektiivid hõlbustaksid ja parandaksid ühtlustatud piiriülest territoriaalset arengut. Need käsitleksid vajadust kavandatud ja kooskõlastatud arengu järele deklaratsioonis määratletud kümnes valdkonnas (vt eespool) ja muudes valdkondades, kui see on asjakohane, ning viimase mõju piirkondlikule majandusele, innovatsioonimaastikule, maapiirkondadele, asulatele, maastike ja looduse kaitsele, transpordile ja liikuvusele ning elukvaliteedile. Visioon ja perspektiivid võiksid olla aluseks edasisele kohapõhisele piiriülesele ja riikidevahelisele koostööle ning aidata leida täiendavaid võimalusi Alpi piirkonna arenguks. Visiooni ja ruumilisi perspektiive võiks kasutada ka selleks, et anda panus muudesse strateegilistesse koostöötesse Alpi piirkonnas, nagu Alpi konventsioon, EUSALP ja Interregi programmid. Alps2050 teema on väga oluline paljude teiste Euroopa piirkondade jaoks, sest sarnast territoriaalset mitmekesisust võib leida ka paljudes teistes mäeahelikes Euroopa eri riikides. Mõned neist on sõlminud Alpi konventsiooniga sarnased lepingud, nt Karpaatide konventsiooni. Need piirkonnad võiksid kasu saada algatuse Alps2050 tulemustest, et töötada välja oma ühise ruumilise arengu strateegiad. Üldiselt võiksid sihipärase analüüsi tulemustest kasu saada mitte ainult mägipiirkonnad, vaid ka muud territoriaalses koostöös osalevad piirkonnad.
