Sadamalinnad on ajalooliselt olnud Euroopa ühiskonna ja majanduse oluline osa. Vaatamata meretranspordi üldisele kasvule kogevad paljud Euroopa sadamalinnad sadamatega seotud tegevuste ümberpaigutamist kesksetest piirkondadest teistesse kohtadesse. Selle majandustegevuse kadumine põhjustab halvenevaid linnapiirkondi. Tänapäeval on mahajäetud tööstusaladel asuvad alad strateegiliselt väärtuslikud, kuid nende arendamist võivad oluliselt piirata saastest puhastamise, krundi killustumise ja keeruka maaomandi kulud. Sadamalinnade taaselustamise väljakutset on viimastel aastatel arutatud mitmel Regioonide Komitee seminaril ning Euroopa Parlamendile on 2016. aasta novembris ja 2017. aasta mais toimunud vähemalt kaks poliitikaülevaadet. Üleilmastumine annab sadamalinnadele võimaluse kasutada neid vanu rannikuäärseid tööstuspiirkondi oma majanduse elavdamiseks, magnetilise tõmbejõu tugevdamiseks, innovatsioonikeskusteks saamiseks ja säästva linnaplaneerimise juhtivateks näideteks, tagades nende pikaajalise konkurentsivõime majandusliku tõukejõuna ELis (Euroopa Parlament, mai 2017). Tänu võimele lahendada mõningaid piiranguid, on sadamalinnad ideaalses positsioonis, et tegutseda säästva [1] linnastumise majakatena, täites kasvava linnastumisega seotud ülemaailmseid arenguprobleeme (70 % maailma elanikkonnast on 2050. aastaks linnaelanikkond). Eduka majanduse ja kõrge elukvaliteediga väiksemad linnad on sageli aastatuhandete valik kõikjal Euroopas. Sadamalinnade jätkusuutlik taaselustamine võib hoogustada ELi majanduskasvu kaasaegses majanduses, olles samal ajal teerajajaks linnaelatavuses. ENSURE sihipärane analüüs õpib sadamalinnadelt, kes on olnud edukad oma endiste sadamapiirkondade taastamisel, ning aitab paremini määratleda panust, mida väiksemad sadamalinnad saavad anda ELi kollektiivsesse sotsiaal-majanduslikku tervisesse. Selle tegevuse tulemuseks on väiksemate Euroopa sadamalinnade ümberkujundamist ja arengut võimaldavate oluliste elementide ühtne andmekogu, mis keskendub rahastamisele, teadmistele, reguleerimisele, kodanike kaasamisele, valitsemisele ja muudele katalüsaatoritele. See loob tõendusbaasi poliitika kujundamiseks, et toetada sadamalinnapiirkondade ümberkujundamist kogu Euroopas. Ei ole üks suurus sobib kõigile, kuid koos ühtse hoidla, linnad saavad kergemini kindlaks oma lahendus. Samuti võib olla võimalusi arendada kriitilist massi väiksemate linnade vahel koostöö kaudu teatavates valdkondades. ENSURE sihipärane analüüs keskendub neljale väikese ja keskmise suurusega linnale, mis peegeldavad Euroopa territoriaalset mitmekesisust, kuid millel on samad väljakutsed ja võimalused oma sadamalinna taaselustamise visiooni rakendamiseks. Corki, Aalborgi, Catania ja Bresti linnavõimud seisavad silmitsi suurte väljakutsetega taaselustamise kindlustamisel ja vanade sadamapiirkondade taasintegreerimisel linna DNA-sse. Probleemid hõlmavad planeerimisstrateegiate ettevalmistamist; personaliressursid ja töötajate suutlikkuse suurendamine muutuste saavutamiseks; maa omandiõigus (Cork); vajalike investeeringute avamine (Cork, Aalborg); mitme sidusrühma (kõik) koordineerimine; koha valmistamine (kõik); ehitatud pärandvara taaskasutamine (Brest); ning tõhusate juhtimismudelite loomine (Brest, Aalborg).
