Euroopa juhtimissüsteemid muutuvad ülalt alla, muutuvad paindlikumaks ning hõlmavad laiemat avaliku ja erasektori organisatsioonide rühma. See tekitab küsimusi valitsustasandite ning avaliku ja erasektori osalejate, institutsioonide ja organisatsioonide vastastikuse sõltuvuse kohta. Samal ajal muudavad need muutused riikliku juhtimise ja planeerimise traditsioonide mõjust sõltuvaks. Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad edendama säästvat ja kaasavat majandusarengut üldiste Euroopa ja riiklike strateegiate raames. Aruka majanduskasvuga seotud ühised poliitikateemad hõlmavad muu hulgas taristuprojekte tasuta WiFi-ühenduse pakkumiseks linnakeskustes; rakenduste ja interaktiivsete tehnoloogiate väljatöötamine, mis võimaldavad kodanikel ja ettevõtjatel suhelda kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; ning andmete koostamine ja kogumine linnaelu, sealhulgas ruumide kasutamise, liikluse ja energiakasutuse kohta hoonetes ja elektrisõidukites. Säästva majanduskasvu seisukohast on linnad ja piirkonnad seotud vähese CO2-heitega transpordi infrastruktuuri arendamisega (nt laadimispunktid); vastupanuvõime ja energiajulgeoleku edendamine kohaliku elektritootmise kaudu; uute majandussektorite, sealhulgas keskkonnahoidlike tööstusharude arendamine; ning olemasolevate sektorite ja tarneahelate keskkonnahoidlikumaks muutmine, mida toetavad arukad hankesüsteemid. Kaasav majanduskasv tähendab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtavad arvesse selliseid küsimusi nagu demograafilised muutused ja haavatavus, mille on põhjustanud elanikkonna vananemine ja ulatuslik ränne; taskukohase ja jätkusuutliku eluaseme arendamine ning avalike teenuste pakkumine ja jaotamine kõigile ühiskonnaliikmetele. Kõik eespool nimetatud eesmärgid tuleb saavutada muutuvas juhtimiskontekstis ja finantskriisi järel vähemate ressurssidega. Seetõttu on vaja teha tihedamat koostööd avaliku, erasektori, vabatahtliku sektori ja kodanike juhitud organisatsioonidega. Siiski ei ole selge, kuidas saab seda uut, koostööl põhinevat ja lihtsat valitsemiskorda ellu viia. Selles sihipärases analüüsis keskendutakse neljale Euroopa uuringupiirkonnale, millest igaühele on iseloomulikud erilised valitsemispinged seoses territoriaalse arengu kohustuste jaotusega ning osalejate ja kaalul olevate küsimuste eripäraga. Igas nimetatud kontekstis on kasvav vajadus territoriaalse arengu strateegiate järele, mis hõlmavad erinevaid sidusrühmi olemasolevate haldusterritooriumide piires ja väljaspool. Need strateegiad peaksid täiendama olemasolevat regionaalarengu poliitikat mitmetasandilise ning funktsionaalse lähenemisviisiga jätkusuutlikule ja kaasavale territoriaalsele arengule.
