Kuigi suurlinnapiirkonnad ja linnad on olulised Euroopa territooriumi arengu seisukohast, ei ole need peamised osalejad ühtekuuluvuspoliitika programmide ja strateegiate väljatöötamisel. Programmitöö perioodil 2007–2013 saadud kogemused on näidanud, et linnad ja linnapiirkonnad olid projekti tasandil toetusesaajatena kaasatud. Programmitöö perioodil 2014–2020 on ühtekuuluvuspoliitika oma rolli suurendanud, tunnistades linnade tähtsust konkreetsetes investeerimisprioriteetides; siiski näib linnade roll ja nende mõju programmide kavandamisele olevat piiratud. See suunatud ESPONi uuring toetab suurlinnapiirkondi ja linnu nende jõupingutustes suurendada nende rolli 2020. aasta järgse programmitöö perioodiga seotud otsustusprotsessis, rakendades ka Amsterdami pakti, kehtestades ELi linnade tegevuskava ja uuendatud Leipzigi harta säästvate Euroopa linnade kohta. ESPON METRO analüüsib ja võrdleb ühtekuuluvuspoliitika rolli suurlinnapoliitika kavandamisel ja rakendamisel, võttes arvesse kogemusi ja tavasid ning selle territoriaalset mõju üheksale sidusrühmale. Uuringu eesmärk on anda tõendeid selle kohta, kuidas suurlinnapiirkonnad saavad oma poliitika kaudu kaasa aidata konkreetsete ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele, andes nõu selle kohta, kuidas ühtekuuluvuspoliitika peaks neid arvesse võtma. Lisaks peaks ESPON METRO võtma arvesse COVID-19 pandeemia uut konteksti ning seda, kuidas ühtekuuluvuspoliitika sellele reageeris ja sellele kohandas. Pandeemiavastases võitluses esirinnas on kutsutud suurlinnapiirkondi, et leevendada viiruse mõju oma territooriumile nii palju kui võimalik. Vajadus parema koordineerimise järele kõigi valitsustasandite vahel on veelgi ilmsem.