Võime pidada sammu kiiresti muutuva ärikeskkonnaga nõuab tugevat kohanemisvõimet. Selles kontekstis on töötaja oskused üks olulisemaid konkurentsieeliseid. Üksikisikute oskused peavad vastama tööturu nõudmistele. Nende süsteemide puudumine, mis toetavad inimeste oskuste vastavust tööturu vajadustele, põhjustavad tohutuid kulusid. Kulud mitte ainult ühiskonnale, vaid ka ettevõtetele ja üksikisikutele. Nende väljakutsetega toimetulekuks on oluline, et me töötaksime välja struktuurid ja protsessid, mis tugevdavad meie kohanemisvõimet. Vajadus arendada meie võimet tõhusalt ja pidevalt ümber kujundada on oluline ja on nii ettevõtete ellujäämise küsimus kui ka üksikisikute võime tööturul püsida. Rootsi erasektori töötajate töökaitsenõukogu (TSL) on mittetulundusühing, mis põhineb tööandjaorganisatsiooni „Rootsi Ettevõtjate Konföderatsioon“ (Svenskt Näringsliv) ja ametiühingute organisatsiooni „Rootsi Ametiühingute Konföderatsioon“ (LO) vahelisel kollektiivlepingul. Sihtasutuse eesmärk on aidata inimestel üle minna uutele töökohtadele. TSLil on 100 000 ettevõtte „osanikut“, millel on 900 000 töötajat. Siia kuuluvad näiteks mehaanikatööstus, plastitööstus, rauatööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, mäetööstus, teenindus & kommunikatsioon, ehitus-, metsandus- ja puidutööstus, hotelli- ja restoranisektor ning toiduainetööstus. Nende sektorite töötajate tööjõu voolavus on kõrgeim Rootsis võrreldes nii valgekraeliste töötajatega kui ka muude sektoritega. Igal aastal koondatakse 22 000 tähtajatu lepinguga töötajat (üle 12 kuu). See moodustab ligikaudu 2,3 % sektori töötajate koguarvust. Üks üldistest probleemidest on see, et hoolimata sellest, et etteteatamisaja jooksul otsiti tööd julgeolekunõukogult, on 22 % töötuid pärast 12 kuu möödumist. Teine suur väljakutse üksikisikutele on see, et 20 % läheb alalistest lepingutest tähtajaliste lepinguteni. See tähendab, et oskuste omamine selle kõrge üleminekumääraga toimetulekuks on hädavajalik. Aga nagu me näeme, on palju töötajaid, kes ei vasta tööturu vajadustele. See raskendab nii üleminekut kui ka liikuvust ning jätab paljud inimesed tööturult välja. Nende sobitamisprobleemide oluline põhjus on ebaselge võimalus jälgida riiklikke struktuure ja mudeleid, kuidas valideerida tööturu vajadustega seotud kutseoskusi. See tähendab, et makrostruktuurid ja üksikud struktuurid on üksteisest sõltuvad ja neid ei saa üksteisest eraldada. Lisaks sellele ei ole süsteemi raames piisavalt vahendeid koolituskulude katmiseks. Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas neid probleeme ja nõrkusi lahendada ning tugevdada töötajate ülemineku- ja liikuvusvõimet. Projekt töötab välja infrastruktuuri/töömudeli, et tugevdada töökohtade julgeolekunõukogude suutlikkust teha kindlaks tööturu vajadused ning pädevuste kaardistamise, valideerimise ja koolituse kaudu tugevdada töötajate võimalusi tööturul. See projekt loodab aidata kaasa töökohtade julgeolekunõukogu süsteemi pikaajalisele suutlikkusele, suurendades tõhusust, et viia inimeste oskused vastavusse tööturu vajadustega, tugevdades seost koolituse ja tööelu vahel.