1) strategiaalsed RIIKID Viimastel aastakümnetel on tõestatud, et üksikute sõidukite kasutamise prioriseerimisega ei ole võimalik rahuldada transpordivajadusi ilma linnaelanike elukvaliteedi halvenemiseta. Säästvate transpordiliikide esikohale seadmine on olnud ja on lahendus kogu maailmas. Säästvate transpordiliikide osakaal Budapestis on 65 % ja jalgrattasõit 2,3 %. Budapesti eesmärk Balázs Móri kavas on suurendada säästvate transpordiliikide osakaalu 80 %-ni ja saavutada 2030. aastaks 10 % jalgrattasõidu osakaal. Üks selle vahendeid on jalgrattatranspordi arendamine. Jalgrattasõit on vahend, mis muudab linnad elamiskõlblikuks. Taotluse aluseks olevad strateegiad on järgmised: Budapest 2030 „Pikaajaline linnaarengu kontseptsioon“, „Integreeritud linnaarengu strateegia“, Balázs Móri kava. Linna seatud eesmärgid on kooskõlas konkursikutse põhieesmärgiga. Toetusetaotluse esitamiseks sõlmisid Budapesti omavalitsus ja BKK Zrt. konsortsiumikoostöölepingu. 2) MOL Bubi Interbringa süsteem on üks Budapesti viimaste aastate populaarsemaid uuendusi, millest on saanud osa kaasaegsest positiivsest linna mainest. See annab olulise panuse sisepiirkondade säästva transpordi pakkumise suurendamisse. Tarbijad kasutavad seda tavaliselt koos teiste transpordiliikidega, kuna ühistranspordisüsteem suurendab ka olemasoleva ühistranspordi atraktiivsust ja tõhusust ning parandab selle kättesaadavust. Süsteemi tõhususe ja kasutajate arvu suurendamiseks on vaja süsteemi edasi arendada praeguses teeninduspiirkonnas (suurendades teenuse kättesaadavust ja kättesaadavust) ja kaugemal, tingimusel et on olemas vajalikud finants- ja tehnilised tingimused. 3) Projekti sisu – planeeritud projektivaldkond: kogu Margareti saare piirkond ja samal ajal teeninduspiirkonna põhjapoolne laiendamine nii Pesti kui ka Buda poolelt uude Dagály basseini ja Flóriáni väljaku piirkonda, asjaomaste suurte transpordisõlmede ja Árpádi silla ühendamine süsteemiga. – Jalakäijate ja jalgrattaga arvestavate muudatuste tegemine asjaomase projektipiirkonna teedevõrgus, sealhulgas väljaspool äsja kavandatud kogumiskeskuste vahetust, et tagada võrgustiku nõuetekohane kasutatavus ja teenindustase. Arenduste tehnilised kirjeldused on välja töötatud, võttes arvesse MOL Bubi süsteemi viimase viie aasta kogemusi, kasutajate tagasisidet ja reisiharjumuste muutusi. – Projektipiirkonna teedevõrgu jalgrattasõbraliku ümberkujundamise käigus plaanime kasutada järgmisi vahendeid: – Põhiteede jalgrattasõit (iseseisvad jalgrattateed, jalgrattateed, jalgrattarajad) – liikluse vähendamine, kiiruse vähendamine – Konfliktipunktide haldamine, sõlmede parandused, juurdepääsetavus – Ühesuunaliste tänavate avamine kahesuunaliseks jalgrattasõiduks – Ühiste jalgrattatugide rajamine – MOL Bubi koostejaamade rajamine, mis muudab selle hilisemaks paigaldamiseks sobivaks 4) Teadlikkuse kujundamine KAKTIES Projekti osana on MOL Bubi laiendatud teenus sihtrühmadele veelgi atraktiivsem järgmiste tegevuste kaudu: – Eelnev teavitamine arengutest (sotsialiseerimine, peamiste osalejate kaasamine) – Teenust käsitleva teabe edendamine (kasutajate ja sidusrühmade harimine) – Teabekanali arendamine (kampaaniad, üritused, proovireklaamid, rendikampaaniad, kasutamise edendamine, olemasolevate klientide taasaktiveerimine, uute reklaamiplatvormide kaasamine teenuse reklaamimiseks, müük institutsioonide kaudu) Me kavandame jalgrattatranspordi ja ohutu transpordi edendamise projekti raames järgmisi tegevusi: – Edendus-, haridus-, ergutuskampaaniate, ürituste ja mootorratturite kampaaniate elluviimine jalgrattakultuuri tõstmiseks; – Teabeväljaannete ettevalmistamine, kampaaniate korraldamine muutunud liikluskorralduse ja/või uute liikluseeskirjade kohta ning väljaannete avaldamine; – Teadlikkuse suurendamise vahendite omandamine – Tööle toomine, bikesuli/Bringa Akadeemia, Euroopa jalgrattasõidu väljakutse, elukestva õppe kampaaniad (nt: koolilapsed, eelkooliealised, autojuhid, jalgratturid jne); – Kampaania(te) elluviimine sõidukijuhtidele, et kutsuda kokku kultuuritransporti. Võttes arvesse kavandatud jalgrattasõbraliku taristu arendamisega kaasnevat kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise potentsiaali, võib järeldada, et projekti rajatised ja arengutulemused on kliimamuutustele ja loodusõnnetustele vastupidavad. Rakendamist või selle tulemusi ei ohusta äärmuslikud ilmastikutingimused. Areng ei ole üleujutusoht