Ehitamata linnapiirkond nr 2198/2 oli MÁV ülekoormus koos raudteekaubaveo vähenemisega ilma funktsioonita. Omavalitsus rentis MÁVilt maad kaks aastakümmet. Käitas KGST turgu. 2009. aastal ostis linn piirkonna eesmärgiga luua linnaturuhoone, mida rahaliste piirangute tõttu ei ehitatud. Tolleaegset pakkumismenetlust kasutades uuendas linn oma toidu- ja köögiviljaturgu 100 m kaugusel käesoleva projektiga seotud maatükist, kus ei olnud võimalik müüa tööstuslikke segakaupu, rõivaid, kasutatud kaupu jne. Alates 2013. aasta sügisest on renoveeritud toidu- ja köögiviljaturu pindala suurenenud käibe tõttu suurenenud, kohalikud tootjad ja tooted on kauplejad piirkonnast välja tõrjunud, mistõttu on vaja laiendada müügipiirkonda, et rahuldada kohaliku tooteturu vajadusi. Lisaks kohaliku tooteturu toimimisele saab uus turg kui segatoodete turg tegelikult täita täiendavaid funktsioone, mis ei ole viimase kümne aasta jooksul olnud võimalikud, mis on tavapärased ja vastavad kohalike elanike vajadustele. Need on järgmised: kohalik tooteturg; üldine turg (rõivad, tööstuskaubad jne); kasutatud kaubad (kiuturg); antiikturg; lilled; autoturg; piirkondlik mess; Ühenduse funktsioon: heategevuslikud tegevused, üritused. Vastavad eesmärgid: Sárospataki intelligentsetel transpordisüsteemidel on mõju projekti sisule järgmistes valdkondades: Majandusareng: investeeringute edendamine, ettevõtete konkurentsivõime parandamine, töökohtade loomine, sisetarbimise edendamine üksikisiku kogukonnas; Munitsipaaltaristu arendamine, keskkonnakaitse: kvaliteetsema, kommunaalteenuste ja keskkonnaohutu elukeskkonna loomine, energiatõhusus ja ringlussevõtt ning kultuuripärandi, loodus- ja maastikuvarade säilitamine. Intelligentsete transpordisüsteemide aluseks olevas uuringus nimetatakse kinnisvara linnakeskuses väljatöötatavaks alaks, mis asub intelligentsete transpordisüsteemide poolt määratud tegevuspiirkonnas. Tänu äri-, teenindus- ja haldusüksuste suurele kontsentratsioonile asulas on linn piirkonna funktsionaalne keskus, mis on väga oluline nii elanikkonnale kui ka ettevõtlussektorile. Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusasutused on siin suures osas kättesaadavad. Viimaste aastate investeeringud on kaasa toonud olulise osa kesklinna uuendamise ja atraktiivse keskkonna loomise, millel on seega ka tugev identiteeti suurendav mõju. Kavandatud areng teenib tegevusvaldkonna eesmärke kooskõlas viimase kümne aasta arengutega ja põhineb neil. Arenduse toimumiskoht: Kohaliku ehitusmäärusega klassifitseeritakse ala koos asjaomase kinnistuga „tsentraalsesse segavööndisse“, millele on märgitud „Vt“ paigaldamiseks ettenähtud piirkonnas. Selle kohaselt võib kinnistule paigutada kohaliku tooteturu, üldise turu ja kogukonna ruumi ning kavandatud kasutus on kooskõlas piirkonna majanduslike ja ühiskondlike funktsioonidega, mis on määratletud intelligentsete transpordisüsteemidega. Praktika on kooskõlas ka intelligentsete transpordisüsteemide, HE ja OTÉKiga. Projektiga seotud kinnistu on selgelt mahajäetud ala, mida tõendavad varasemad kanded kinnisvaralehele. Arengu üksikasjalik kutsealane sisu: 3.1.1 Iseabikõlblik tegevus B. Peamine tegevus: a) kohalike toodete turupiirkonna loomine (linna-, kohalik turg, turg, turusaal) ning hoone põhitegevuseks vajaliku materiaalse vara ostmine, taaselustades sellega seotud alasid; Mahajäetud tööstuspiirkonna uuendamine ja kasutamine munitsipaalomandis kogukonna huvides: D) parkimistaristu ehitamist ja põhitegevuseks vajalike füüsiliste seadmete soetamist saab kasutada tasu maksmata, mille rakendamine suurendab ruumi, mida kogukond saab arvesse võtta, samuti rohelist pinda. e) avaliku sektori funktsiooni arendamine (heategevus, rahakogumistegevus, vahetusmess) 3.1.2 Tegevused, mis ei ole isekõlblikud ja on abikõlblikud kõigi põhitegevuste jaoks: 2. Pindala ja avatud parkimiskohtade (mitte haljasala) arendamine seoses omavalitsusele kuuluva ala uuendamisega, pidades silmas majanduse elavdamist ja kogukonna eesmärke 3. Infrastruktuuri ja tarade ehitamine mahajäetud tööstusala piires. 6. Kohaliku omavalitsuse omandis oleva energiasäästliku avaliku valgustuse arendamine. 8. Arendamine avaliku julgeoleku parandamiseks (kaamerasüsteem). 3.1.3 Kohustuslikud mitteabikõlblikud tegevused a) Juurdepääs (proportsionaalne projektiga), c) energiatõhususe meetmed (päikesepaneelid), d) reklaam e) partnerluse kavandamine f) täiendavad pehmed elemendid. Projekt ei too kaasa madala staatusega elanikkonna osakaalu suurenemist ega aita kaasa madala staatusega elanikkonna kontsentratsiooni suurenemisele; Planeerige kulutõhusat, realistlikku ja kulukat...