Kohaliku omavalitsuse ASP eesmärk on laiendada kohaliku omavalitsuse ASP teenusesüsteemi üleriigiliselt, omavalitsuste ühenduste keskset toetamist, elektrooniliste avaliku halduse teenuste arendamist ja rakendamist, spetsialiseeritud süsteemide laiendamist ja edasiarendamist ning ASP spetsialiseeritud süsteemidel põhineva andmelao kui andmeallikate kasutuselevõttu ning sellega seotud võrgu ja infrastruktuuri laiendamist. Kõik see võimaldab: • toetada nende ülesandeid ja sisetoiminguid, arendada organisatsiooni ja protsesse, elektronistada, parandada tõhusust, vähendada kulusid, • jälgida kohalike omavalitsuste juhtimist kaasaegsete vahendite ja meetodite abil, jälgida ning arendada ja täiustada munitsipaalsüsteemi rahastamismehhanisme • juurdepääsu elektroonilistele haldusteenustele mõjutatud piirkondade elanikele ja ettevõtetele ühtsel platvormil teatud omavalitsuste haldusprotsessides. ASP raames pakutavate erisüsteemide pidev ja keskselt tagatud õiguslik staatus parandab kohalike õiguskaitseasutuste kvaliteeti; projekti ASP 1.0 kogemuste kohaselt on sellise toetuse saamiseks vaja nii kohalikke omavalitsusi kui ka järelevalveportfelle. ASP-teenuste kasutuselevõtt, tsentraliseeritud käitamine ning regulatiivsed järelmeetmed ja edasiarendusteenused riigi majanduse tasandil toovad samuti kaasa munitsipaalvaldkonna IT-tegevuse kulude vähenemise. Projekti ASP 2.0 eesmärgid on täielikult kooskõlas KÖFOP 1. prioriteediga, sellega saavutatakse halduskoormuse vähendamine kohaliku omavalitsuse sektoris, organisatsioonilise, regulatiivse ja protsessi, IT- ja elektrooniliste teenuste arendamine, spetsialiseeritud süsteemide standardimine, SZECSZ teenuste integreerimine. Maksusüsteemi moderniseerimine võimaldab kasutusele võtta kõrgetasemelised ja kaasaegsed e-halduslahendused kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Panus KÖFOP- 1.2.1 – Kliendikesksete haldusprotsesside elektroniseerimine Projekti kavandatud arendused hõlmavad kohalike kohalike maksuprotsesside elektronimist, elektrooniliste vormide esitamist, nt järgmistes valdkondades: Tuludeklaratsioon põllumajandusmaa rendileandmisest saadud tulu kohta; Ajutine kohalik ettevõtlusdeklaratsioon; Sõidukimaksu; Turismimaks; Ehitusmaksu; Üksikisiku ühine maks; Kohalikud ettevõtlusmaksud jne. Need klientidele kättesaadavad elektroonilised haldusteenused aitavad kaasa KÖFOPi eesmärgi saavutamisele. Panus KÖFOP- 1.2.2- protsesside elektrooniseerimine avalikus halduses ASP teenuseportfelli kuuluvate spetsialiseeritud süsteemide toimimine on integreeritud; koostöö ja nendevahelised andmeühendused võimaldavad näiteks partnerite ühtset juhtimist, mitmekordsete andmesisendite vältimist ning sellest tulenevaid andmepuhtuse vigu ja andmete koondamisega seotud probleeme. Andmeladu annab võimaluse automaatselt asendada mõned omavalitsustele ASP või muude kesksüsteemi andmete alusel kehtestatud erinevad andmeteenused, ratsionaliseerides seeläbi omavalitsuste aruandluskohustust. Projekt on täielikult kooskõlas riikliku infokommunikatsioonistrateegia eesmärkidega, sellega viiakse 1200 omavalitsuse puhul ellu ühendus NTG võrguga, aidates seeläbi kaasa strateegia „avalike institutsioonide võrgujuurdepääsu arendamisele“. Projekt on kooskõlas ka e-haldusraamistiku kontseptsiooniga, võimaldades omavalitsustel ühineda asutatud Szeüszsiga. Muud arenguprogrammid • riiklik infokommunikatsioonistrateegia 2014–2020 • roheline raamat IKT sektori arengusuundade kohta 2014–2020 • digitaalne riiklik arenguprogramm • e-valitsuse raamistik • partnerlusleping • avaliku halduse ja avalike teenuste arendamise rakenduskava (KÖFOP) Seotud valitsusprojektid • Superfast Internet Project (SZIP) • Võrgu arendamine, võrgu konsolideerimine • vajadus laiendada digitaalse riikliku arenguprogrammi kohalike omavalitsuste ASPd. Viimasel kümnendil on omavalitsused kulutanud mitu miljardit forintit IT-süsteemide ja elektroonilise halduse loomiseks ja arendamiseks ITP 17 ja 18 raames, seejärel GVOP 4.3.1 ja 4.3.2 hanked. Rakendatud programmide tulemused hõlmasid ligikaudu 20 % omavalitsustest ja 65–70 % Ungari elanikkonnast. Seega võib järeldada, et suuremad ja ressursirikkamad omavalitsusüksused olid edukad hangetes antud vahendite kasutamisel, samas kui väiksemate asulate kommuunid suutsid arterit vähe ära kasutada.