Meie kutseõppesüsteem suudab osaliselt rahuldada territoriaalseid majanduslikke vajadusi, mistõttu on vaja süsteem ümber korraldada: üleminek pakkumisel põhinevalt kutseõppelt nõudlusel põhinevatele vajadustele. Konkurentsivõimelist oskusteavet on võimalik realiseerida digiülemineku ja robotiseerimisega kohandatud kõrgetasemeliste oskuste ja oskuste pakkumise ja arendamisega, kuna tehnoloogia areng nõuab seda kaasaegses ühiskonnas. Koolitusasutused ei suuda piisavalt paindlikult reageerida koolitussisu muutustele, kasutada ära ettevõtjate kaasamise võimalust ja kasutada ära tööturu vajadusi tehnoloogiliste muutuste kiirenemise tõttu. Sektoris puudub põhipädevus, mis oleks alus duaalse koolituse laiendamisele ja koostalitlusvõimelisele koolitussüsteemile. Töötingimused on praegustel seminaridel vähem kättesaadavad ning seda lünka saab lahendada VKEde ning kutseõppestruktuuride ja -osalejate koostöö tugevdamise ning üksteise edasiarendamise teel. Tugevdades seost kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse ning ettevõtjate ja kõrghariduse vahel, on võimalik saavutada suurem paindlikkus, konkurentsivõime ja tõhususe kasv. Koolipõhise kutsehariduse ja -koolituse ümberkujundamisega tuleks tagada Ungari majanduse tekkeks vajalik hea väljaõppega, kvalifitseeritud ja kvalifitseeritud tööjõud. Teisest küljest takistab see protsess töötute arvu suurenemist. Suur osa VKEdest seisab silmitsi tööjõuprobleemidega, raskustega vabade töökohtade täitmisel ning uute töötajate puhul suurte lünkadega oma kutsealastes teadmistes ja pädevustes. Olukorra parandamiseks oleks üha rohkem VKEsid valmis osalema duaalses koolituses. Väikeettevõtjate puhul on tavaliselt mitu takistust: neil ei ole piisavat taristut, nad ei suuda pikka aega eraldada hästi koolitatud spetsialiste tootmisest ning nad on koolituse haldamiseks liiga koormavad. Eesmärk on vähendada neid tõkkeid, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mõjuvõimu. Valdkonna olukorra analüüsi põhjal võib näha, et vähesed inimesed saavutavad kõrgema taseme digitaalse kirjaoskuse ning selle parandamiseks on vaja tagada, et õpilased oleksid motiveeritud läbima IKT erialast koolitust. Investeeringute suurendamine IKTsse ja digitaalsesse õppesse, soodsa ja stimuleeriva keskkonna loomine, reguleerimise ümbermõtestamine ja muutmine ning seonduvate rahastamislahenduste väljatöötamine, ühise kontseptuaalse sisu loomine, korrapäraselt ajakohastatavate ja kergesti otsitavate digitaalsete õppematerjalide loomine võib olla aluseks kutsehariduse ja -koolituse reformile, julgustades koolitajaid kasutama digitaalseid õppevorme. Kokkuvõttes võib järeldada, et on vaja luua valdkondlikud koolituskeskused, kus kaasaegsed tehnoloogilised seadmed, seadmed, vahendid ja õppematerjalid, mis on vajalikud sektori põhieksamite lõpuleviimiseks seoses konkursikutses nimetatud kolme sektoriga, aitavad kaasa tööjõu arengule. Osa toetusetaotlusest on GINOP-6.1.10. See tugineb juhtprojektile „Innovatiivne koolitus majanduse ülemineku toetamiseks“: selleks et tugevdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasatust, luuakse valdkondlikud koolituskeskused, et ratsionaliseerida duaalsest koolitusest tulenevat halduskoormust, tuginedes kutsehariduse ja -koolituse keskuste olemasolevatele seminaridele, taristule ja seadmetele. Rakendamine toimub alumises etapis. Pärast metodoloogiliste tegevuste ja tööstusliku arengu valdkondade (I) määratlemist kaasatakse partneritena kutseõppekeskused, kus võetakse kasutusele arukad mõõtmislahendused katseprojektina (II) ja mis osalevad tööstuse koolituskeskuste loomises. Projekt pakub motiveerivat tuge programmis osalevate konkureerivate ettevõtteideede premeerimisele, samuti valdkondlike pädevuste mõõtmise vahendite metoodilisele arendamisele ja ettevõtte simulatsiooniprogrammide mudeli väljatöötamisele. Kutseõppekeskuste tegevuskohtade infrastruktuuri hindamine, mis hõlmab institutsioonide (kool ja keskus) käsutuses oleva inim- ja materiaalse infrastruktuuri kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist, toimub paralleelselt GTCde sisuliste elementide väljatöötamisega. Töötatakse välja metoodika kutseõppekeskuste hoonete energia ja arhitektuuriliste lahenduste hindamiseks, mille abil viiakse ellu institutsionaalne süsteem. Põhjaliku mõõtmise abil saame täpselt kindlaks määrata, kinnitada vajadust energia arengu järele ning soovime pakkumismenetluse raames läbi viia vajalikud uuenduslikud energiauuringud. Energiatõhususe parandamine võib kaasa tuua kulutõhusa rakendamise ja toimimise.
