A) Abitaotluse kutsealase sisu tutvustamine on aeglaselt muutumas avalikuks kohaks, kus Ungari ja laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopa saavad astuda suurima sammu üleminekul fossiilkütustelt rohelisele energiale otseses munitsipaal- või põllumajanduslikus soojusenergias, mis põhineb geotermilisel energial. Kuigi Ungari ja piirkonna geotermiline potentsiaal on maailmas hea, ei ole viimase kümne aasta jooksul prognoositud geotermilise tööstuse laienemine suutnud sammu pidada rahvusvaheliste suundumustega – tõsi, geotermilise energia suhe riiklikus ja piirkondlikus energiaallikate jaotuses on viimastel aastatel veidi paranenud ning igal aastal on Ungarisse ehitatud 2–3 uut süvasoojussüsteemi. Lisaks mitmetele majanduslikele ja geopoliitilistele põhjustele on mahajäämus tingitud asjaolust, et soojusenergia kasutamine tehnoloogias on tehniliselt ja teaduslikult madal ning seetõttu on geotermilise energia ammutamine suhteliselt suur tehniline risk ja eriti kulukas, samas kui ekstraheeritud termiline fluoriid juhitakse tagasi reservuaari, võib see olla kõige keskkonnasõbralikum, 100 % taastuvenergia kasutamine kohalike varude alusel. Samal ajal põhjustavad ploomiga mandri- ja jõe-delta settevee vooludele istutatud soojussüsteemid suurema osa probleemidest, mille tekkimise põhjuseks on majanduslikud tagajärjed, mis tulenevad Ungaris levinud arvamusest, et poorsetest liivavöödest toodetud soojuslikku vett on absoluutselt võimatu tagasi süstida. Hoolimata asjaolust, et selles geoloogilises keskkonnas on Ungaris toiminud edukad kaevandamis- ja sissepritsesüsteemid peaaegu 25 aastat, on tõsiasi, et neis halvasti konsolideeritud liivakivihoidlates ei ole võimalik arendada hästi toimivaid süsteeme, millel on normaalne veetootmine ja puurkaevude puurimine, ning naftatööstuses kasutatav väga kõrge rõhuga regeneratiivne regenereerimisprotsess on äärmiselt kallis ning see hävitab ka reservuaari kiviraami. Juba 90 % Ungari soojusveeallikatest (ja Slovakkia, Rumeenia, Horvaatia, Serbia), mis võivad sattuda energiasõda, saab kaevandada nendest Pannoonia kõrgetest veevoogudest, mis tavaliselt asuvad 1 200–2 200 m sügavusel. Praeguse tava kohaselt ei ole muud lahendust, kui süvendada 2 pumpa tagasipritsekaevusid, mis annavad keskmiselt 60–80 m³/h termilist vett temperatuuriga 60–110 °C, sest kaev ei suuda kogu ekstraheeritud veekogust tagasi võtta. See muudab projektid märkimisväärselt kallimaks, halvendades nende tasuvust, ning ruumivajadus kahe taassissepritsekaevu jaoks on üks kitsaskohti süsteemi ülesehituses. (Teise väljakujunenud tava kohta – mille puhul suure mineraalisisaldusega termiline vesi, saastav, sageli kantserogeenidega koormatud vesi vabaneb pinnajärvedesse ja jõgedesse, me ei maini seda, sest meie arenduskonsortsiumi eksperdid usuvad, et saastav soojusvesi tuleb täielikult taastada nii pinnareostuse vältimiseks kui ka aeglase täiendamisega reservuaaride jätkusuutliku ja pikaajalise ekstraheerimise tõttu), kus liivakivi reservuaaride kaevudest ekstraheeritud termilist vett saab ühe süstimiskaevu kaudu võimalikult madala hinnaga reservuaaridesse tagasi tuua. Selleks on vaja: – taaskasutatud liivakivifraktsiooni kihtide sügavustes moodustunud perforeeritud lõigud peaksid olema võimalikult pikad, nii et pikim võimalik juhtida puurkaevu geofüüsiliselt kontrollitud kihti, – mida väiksem on repressiivsest puuraugu perforatsioonist, st termilisest vedelikust väljapääsu kiirus, siseneb kalju suuremale pinnale, – ekstraheerimiskaevu süsteemide paigutus ja ekstraheerimisdünaamika hõlbustavad pikaajalist jätkusuutlikku tootmist ja mitte ainult ei võta arvesse hüdrodünaamilist, tootmispiirkonna vee ja soojuse transpordi omadusi, eriti seal, kus toimub palju puuraugu tootmist viisil, mis on vee- ja keskkonnalubade puhul minimaalne (ja isegi ebapiisav) kas suurlinnakeskkonna või CH-kaevanduse tõttu, orgaaniliste ja anorgaaniliste keemiliste ainete ekstraheerimine puuraukudes, torujuhtmetes, filtrites, mehaanilistes seadmetes pinnal ning sügaval ja isegi vastuvõtvas kivis, on võimalik vältida täpsete teadmistega ekstraheeritud termilise fluoriidi füüsikalis-keemiliste, hüdrogeoloogiliste ja hüdrogeokeemiliste muutuste kohta energiakasutuse ajal. Kõigi nende süsteemi probleemide katsetamine ning sellele rajatud taassissepritsetehnoloogia arendamine ja optimeerimine muudab geotermilise energia kaevandamise ja kasutamise odavamaks, vähendades käitamise tehnilist ja geoloogilist riski ning muutes geotermilise energia kasutamise investorite ning kasumi teenimise või munitsipaalsektori jaoks atraktiivsemaks. Teisest küljest, lisaks ilmsele majanduslikule kasule
