1. Kokkuvõtlik ülevaade toetusetaotluse tehnilisest sisust ja Ungaris tehtava koostöö tähtsusest on astunud mitmeid samme, et töötada välja tervishoiu digiteerimise arenguks vajalik raamistik (nt DJP 2.0, EESZT, defs jne), samas kui terviseandmete uuenduslik ja praktiline rakendamine on veel saavutamata. Kliinilised uuringud on üks valdkondadest, kus üha suurenevate terviseandmete kasutamine on viinud turumuutusteni. Ungari on ELis kliiniliste uuringute valdkonnas suhteliselt soodne, kuid turu ümberkorraldamise tõttu vähenes kliiniliste uuringute arv Ungaris 2016.–2018. aastal märkimisväärselt, ligikaudu 20 %. Kuigi tervishoiu rahastamise kohta on olemas tohutu hulk andmeid, on tervishoiuteenuste osutajate kogutud andmed mürarikkad, struktureerimata ja puudulikud ning raskesti kättesaadavad, aidates kaasa meie konkurentsivõime halvenemisele. See piirab oluliselt sõeluuringuid üha keerukamate patsientide valikukriteeriumide alusel ning varem kogutud andmete kasutamist kliiniliste uuringute kavandamiseks ja andmete tagasiulatuvaks analüüsiks. See tähendab, et riigisisestel testimiskohtadel on raske ühendada uuenduslike rahvusvaheliste kliiniliste uuringutega ning mittekaubanduslike uuringute mahajäämus võrreldes ülejäänud Lääne-Euroopaga suureneb. Terviseandmete väärtustamist näitab asjaolu, et rahvusvahelised meditsiini-bioloogilised uuringud on tänu plahvatusohtlikule biotehnoloogiale ja infotehnoloogia arengule viimase kahe aastakümne jooksul saavutanud märkimisväärseid ja mitmekesiseid tulemusi. Need on viinud ümberkujundamise meditsiinipraktika ja paradigma personaliseeritud meditsiin on tulnud esiplaanile. Diagnostilised ja ravimeetodid põhinevad molekulaarselt. Kesk- ja Ida-Euroopas võib siiski täheldada molekulaarmeditsiini suhteliselt varajast arengustaadiumi: enamikul juhtudel pakuvad eraldiseisvad, sageli isoleeritud keskused valitud haigusi, tavaliselt mittetäielikke diagnostikateenuseid. Genoomitaseme teabe hindamisega seotud bioinformaatika arv on väike ja kasutatavad algoritmid ei vasta kasutajate vajadustele; tervishoiukasutajad ei saa sageli molekulaarset teavet kasutada; seni on puudunud ka terviklik strateegia puudujäägi sümptomite kõrvaldamiseks. Piirkonna mahajäämus selles valdkonnas suureneb hüppeliselt aja möödudes, kui me ei tööta välja töömudelit, mis lahendaks eespool nimetatud probleemid. Arukate tehnoloogiate esilekerkimine tervishoius on tingitud asjaolust, et nüüdisaegsed vahendid pakuvad nüüd odavaid ja tõhusaid andmeid üksikisikute tervisliku seisundi kohta, mida saab töödelda täiustatud analüütiliste lahenduste abil, et anda tervishoiutöötajatele sihipärast tagasisidet. Andmete kogumise, säilitamise, töötlemise ja analüüsimise meetodid ja meetodid on seetõttu eriti olulised seda tüüpi tehnoloogia arendamisel. Tervishoiusüsteemi üha suurenevad kulud ja sektori piiratud ressursid on muutnud tervishoiu digitaliseerimise ja uute andmehaldustehnoloogiate potentsiaali kasutamise kogu maailmas üha olulisemaks. Terviseandmete potentsiaali kasutamist võivad kiirendada tervishoiuteenuste osutajate, tervishoiusektori osalejate ning teadus- ja arendusmeeskondade rohujuuretasandi algatused, mille eesmärk on töötada välja riigisiseselt kohandatud rakendused, mida saab praktikas kasutada. Projekti raames, võttes arvesse eespool kirjeldatud suundumusi ja väljakutseid, kavatseme luua terviseandmete analüüsi, andmete taastamise ning arukate seadmete ja tehnoloogia arendamise pädevuskeskuse, mis saab koostöös tööstusega arendada uuenduslikke andmekogumis-, andmetöötlus- ja analüüsimeetodeid ning kasutada neid uute tervishoiutehnoloogiate ja -teenuste väljatöötamiseks. Projekti eesmärk on ka töötada välja andmepõhised tervishoiuteenused, mis võimaldavad tervishoidu paremini korraldada, vähendada ülikooli ja selle ümbruse hoolduskoormust ning vabastada ressursse. Käesolev ettepanek aitab arendada ja arendada PTE-keskset innovatsiooni ökosüsteemi, tugevdab piirkondlikku koostööd tervishoiutööstuse partneritega ning aitab parandada rahvatervise näitajaid ja elukvaliteeti piirkonnas ning stimuleerida kohalikku majandust. 2. Kõrgharidus- ja tööstuskoostöö keskuse kavandatud organisatsioonilise struktuuri ja toimimise jätkusuutlikkuse tõendamine ning keskuse tegevuses osalevate teadlaste/ekspertide ja üliõpilaste kavandatav arv ning kavandatud R & D & I suutlikkus rahuldada tulevaste tööstuspartnerite vajadusi