A) Üks tänapäeva elukeskkonna põhiprobleeme on tagada piisav linnaõhu kvaliteet. Transpordi, energia ja tööstusliku tootmisega seotud atmosfääri saasteained ning tahked aerosooliosakesed kujutavad endast tõsist ohtu tervisele. Teatavatel ilmastikutingimustel võib neid aineid rikastada maapinnalähedases õhukihis ja neil võib tekkida sudu. Viimastel aastakümnetel on linnaõhu kvaliteet veidi paranenud, kuid rangemate eeskirjade järgimine on väga keeruline ja aerosooli kontsentratsiooni hoidmine allpool piirtaset on peaaegu võimatu. Seetõttu on enamiku Euroopa riikide suhtes algatatud rikkumismenetlus. Õhusaaste ja meteoroloogiliste tegurite kindlakstegemine on oluline element õhukvaliteedi parandamisel ja kahjulike mõjude leevendamisel. Õhusaaste ja meteoroloogiliste olukordade vastastikune mõju võib põhjustada tõsist ohtu või majanduslikku kahju. Nende hulka kuuluvad nähtavuse järsk vähenemine, tiheda udu tekkimine, mis võib muu hulgas kaasa tuua lennutranspordi võimatuse ja suurõnnetused maanteetranspordis. Üks säästva keskkonna tagamise tingimustest on see, et selliseid olukordi, mida ei saa vältida, saab võimalikult täpselt prognoosida. Usaldusväärsete atmosfääriprognooside mudelite väljatöötamiseks on vaja teada keemilisi ja füüsikalisi protsesse, mis määravad õhus leviva ja vedela vee rolli õhusaaste olukordade tekkimisel ja süvenemisel. Kui kavandatud projekt ellu viiakse, on meil võimalik prognoosida ohtlikke või ebasoodsaid õhutingimusi piirkondlikul tasandil palju suurema usaldusväärsusega, võttes arvesse õhusaaste ja meteoroloogiliste olukordade vastastikust mõju mõõtmiste põhjal. B) Sissejuhatus, õhukvaliteet Euroopas on viimastel aastakümnetel paranenud, peamiselt tänu SO2 heitkoguste vähenemisele. Muude õhusaasteainete (nt NOx, tolm) puhul ei ole see vähenemine siiski selge. Need ained võivad jätkuvalt esineda kontsentratsioonis, mis kujutab endast ohtu tervisele. Kogu Euroopa seisab silmitsi sarnaste õhusaaste probleemidega, sest lisaks kohalikele allikatele on õhusaaste arendamisel oluline roll ka piiriülesel kaugveol. Õhu kvaliteedi ja ilma vaheline seos on juba ammu teada. Juba 20. sajandi alguses oli Londonis tõsine õhusaaste, kus oluline roll oli sudul, mis püsis mitu päeva stabiilsena, kus õhu liikumine oli madal ja takistati atmosfääri vertikaalset segunemist. Eelmise sajandi alguses iseloomustas talvist suduperioode lisaks aerosooliosakestele ka SO2, erinevate hapete ja tahma kõrge kontsentratsioon. See on täna muutunud, kusjuures talviseks peamiseks probleemiks on PM10-osakeste (osakesed alla 10 µm) massikontsentratsioonide suur suurenemine. Praeguse ELi direktiivi kohaselt on PM10-osakeste päevase keskmise kontsentratsiooni piirnorm inimeste tervise kaitseks 50 µg/m³ ja piirnorm ei tohi ületada 35 päeva aastas. Viimase kümne aasta jooksul Budapestis on olnud vaid kaks aastat, mil me seda künnist ei saavutanud. Aerosooliosakeste massikontsentratsioon määratakse standarditud meetodiga, mille viga või keskkonnatundlikkus on rahvusvahelisel tasandil ebaselge. Eriti udu korral, kui PM10-osakeste sisaldust võib suurendada atmosfääris oleva vee adsorptsiooni teel. Kohalikud PM10-osakeste allikad on hooajalised ning sudu moodustumine on peamiselt tingitud ebasoodsatest ilmastiku- ja voolutingimustest, peamiselt talvel, kaugtranspordiga. Seda mõju saab hinnata ainult koos ja negatiivset õhukvaliteedi olukorda saab prognoosida ainult keeruka mudelisüsteemi abil. Selleks et mudelsüsteem saaks iga saasteaine kontsentratsiooni adekvaatselt prognoosida, on vaja kõrgresolutsiooniga võrgupunktide heite andmebaasi, meteoroloogilisi andmeid ning asjakohaseid alg- ja piirtingimusi. Ungaris tekivad sellised õhusaaste episoodid peamiselt külma õhupadja olukordades, mis on Karpaatide basseinile iseloomulik. Kuna udu teket põhjustavad atmosfääritingimused soodustavad ka suurtele linnadele iseloomulike sudude moodustumist, mis põhjustavad terviseprobleeme (Hu et al, 2105), on käivitatud mitmeid uurimisprojekte, et uurida udu tekkeni viivaid protsesse. Kuigi udu on tavaline nähtus, mis mõjutab meie igapäevaelu, on endiselt mitmeid probleeme, mis tuleb selle usaldusväärse prognoosimiseks lahendada. Nende hulka kuuluvad aerosooliosakeste ja udu moodustavate veepiisade vastasmõju analüüs, keemilised reaktsioonid veepiisades ning pinna ja atmosfääri vastasmõju uurimine mõnesaja meetri ulatuses (Gultepe, 2007). Projekti uudsus Õhusaaste
