Sajandi tehnoloogilised, IT- ja sotsiaalsed muutused tekitavad Euroopale, sealhulgas Ungarile uusi väljakutseid. Ühine ja tunnustatud seos on see, et tehnoloogilise ja IT-innovatsiooni jätkusuutlik, konkurentsivõimeline organisatsiooniline/piirkondlik/sotsiaalne ärakasutamine toimub koostoimes sotsiaalse/sotsiaalse innovatsiooniga, luues üksteisele võimalusi ja kitsaskohti. Just sel põhjusel käsitletakse riiklikus aruka spetsialiseerumise strateegias sotsiaalse innovatsiooni arendamise küsimust keskse küsimusena. Projekti üldeesmärk on uurida Ungari või laiemaid Ida-Euroopa innovatsioonimudeleid õppimise aspektist, tugevdada koostööd Euroopa teadusvõrgustikega, arendada uusi koostöövõimalusi, tugevdades teadusalast suutlikkust ja säästvat arengut tulevikus olulise tähtsusega teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas. Projekti erieesmärk on teha kindlaks riigisisesed ja piirkondlikud sotsiaalsed õppemudelid ja õpidefektid, mis on sotsiaalse innovatsiooni jaoks interdistsiplinaarsest perspektiivist üliolulised, eelkõige selleks, et tegeleda IT-innovatsiooni inim- ja tehnoloogilise rakendamisega seotud piirangutega ning suurendada uuenduste kasutamise tõhusust. Tehnoloogilise ja IT-alase ning sotsiaalse innovatsiooni omavaheline seotus, sotsiaalsüsteemide ja organisatsioonide vastastikune mõju on küsimused, mida uuritakse pidevalt eri valdkondades. Lugematud uuringud on keskendunud tehnoloogia uurimisele ja individuaalse/sotsiaalse suhtluse protsessile psühholoogiast õigusteadusteni IT, matemaatilise, tervishoiuökonoomika, piirkondliku konkurentsivõime või turundusuuringuteni. Selliste uuringute oluline puudumine on see, et need piirduvad peamiselt küsimustega, mida saab mõista konkreetse distsipliini kontseptsiooni ja metoodiliste vahendite abil, ning selle tulemusi saab tõlgendada antud lähtepunktist lähtudes. Seoses rakendatava kutseprogrammiga on oluline uurida multidistsiplinaarsest perspektiivist kolme küsimust, mis mõjutavad oluliselt üksikisikute/organisatsioonide/ühiskondade innovaatilisust: (1) Tehniliste uuenduste (eelkõige digitaliseerimise ja tööstuse 4.0) mõju ettevõtlusorganisatsioonidele, tööhõivele ja vajalikele pädevustele 1980. aastate teisel poolel alguse saanud tehnoloogilise innovatsiooni laine on muutnud majanduslikku ja sotsiaalset käitumist sellisel määral, et tööstuse saab kokku võtta 4.0, sarnaselt tööstusrevolutsiooni ulatusega. Samal ajal on lihtsustamine vaadelda seda protsessi kui mitmeid tehnoloogilisi uuendusi, sest ühiskonna kujundamine kujundab interaktiivselt nii tehnoloogilisi uuendusi kui ka tuleviku äriprotsesse majanduse, sotsiaalsete arusaamade ja sotsiaalse käitumise koostoimel. Koostöös siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega algatatud programm kolmes valdkonnas, mida tuleb selles küsimuses uurida; ta viib läbi uuringuid sotsiaalsete rühmade, äriorganisatsioonide ja üksikisikute tasandil. (2) Sotsiaalse innovatsiooni organisatsioonidevaheline ja võrgustikumõõde Teadusprogrammi teine mõõde keskendub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja sotsiaalse innovatsiooni organisatsioonidevahelistele ja võrguaspektidele, näiteks innovatsiooninähtustele, mis tugevnevad digiteerimise ja globaliseerumise ühendamise tulemusena, kuid ka isetegevate jõududena. Organisatsioonidevahelised ja võrgustiku nähtused on väga erineval kujul, mille hulgas organisatsioonide, rühmade ja riikide vahelise suhtluse tase on käesoleva uurimisprogrammi raames sihipärane kontrolliküsimus. (3) Sotsiaalse innovatsiooni organisatsiooniline mõõde Tehnilise, IT- ja sotsiaalse innovatsiooni seotuse kolmas aspekt on teadusprogrammi raames organisatsioonilised aspektid lisaks sotsiaalsetes protsessides ja organisatsioonidevahelistes suhetes sisalduvatele aspektidele. Sajandi radikaalselt ümberkujundatud raamistikud keskenduvad mitmetele küsimustele, mida saab tõlgendada organisatsiooni tasandil, nagu digitaalühiskonnale tüüpiliste uut tüüpi ettevõtete esilekerkimine ja tugevdamine, immateriaalse vara arendamise haldamine ning riigi kui organisatsioonilise süsteemi toimimise radikaalne ümberkujundamine. Teadusprogrammi kavandatud (lühiajalised) tulemused aitavad eelkõige kaasa sotsiaalse institutsioonilise süsteemi organisatsioonide toimimisele, äriorganisatsioonide innovaatilisuse juhtimisele, üksikisikute innovaatilisuse arendamisele ja avaliku innovatsiooni arendamisele. Programmi tulemused ja kavandatud tegevused aitavad kaasa ka konsortsiumipartnerite tegevuse suurendamisele programmis „Horisont 2020“, teadus- ja arendustöö arendamisele, osalevate institutsioonide D-juhtimisele, noorteadlaste ametialase pädevuse laiendamisele, nende säilitamisele ja kasvule...