Praktilistel kogemustel põhinevate õpikodade arv riigisiseses klassiruumis ja väljaspool klassiruumi on OECD riikide omaga võrreldes väike, mis aitab kaasa põhipädevuste vähesele kohaldamisele rahvusvahelises võrdluses. Seda toetavad PISA uuringute tulemused (probleemide loomine, maailma suunamine, koostöö, karjääri- ja karjääriplaneerimine, individuaalsed ja sotsiaalsed pädevused, kirjaoskus, matemaatiline, loodusteadus jne), samuti rahvusvaheliste PIRLSi ja TIMSSi pädevusuuringute riigisisesed näitajad (nõrgem lugemine, matemaatilised, teaduslikud tulemused, negatiivne suhtumine matemaatikasse ja loodusteadustesse ning madalama taseme motivatsioon). Euroopa Liidu eesmärgid hariduse ja koolituse valdkonnas hõlmavad eelkõige haridussüsteemist varakult lahkumist ja koolist väljalangemise vähendamist ilma kvalifikatsioonita; see on tõeline probleem riikliku hariduse jaoks, mis on samuti lahendamist vajav ülesanne. Paljud pered seisavad silmitsi tõsiste raskustega oma laste paigutamisel ja juhendamisel koolivaheaegadel (kokku 15 nädalat) ning nad ei ole suutnud kulutada aktiivseid, arendavaid vaba aja veetmise ja oskuste arendamisega seotud tegevusi. Praegu ei saa riiklik haridussüsteem pakkuda õpilastele sobivat lahendust vaba aja veetmiseks koolivaheaegadel. Teine probleem on see, et oma sotsiaalse olukorra tõttu ei ole ebasoodsas olukorras olevad ja kumulatiivselt ebasoodsas olukorras olevad õpilased koolivaheaegadel praktiliselt kättesaadavad isiksust ja oskusi parandavateks tegevusteks ja programmideks. Elu- ja päevahoiuprogrammide osas on lapsevanematel praegu mitmesuguseid laagreid, kuid osavõtutasude tõttu ei ole temaatilised laagrid (sport, keel, kunst jne) kõigile peredele kättesaadavad. Projekti raames avab tasuta üliõpilastele ka võimalus osaleda temaatilistes programmides, mis mitte ainult ei suurenda nende vaba aja veetmist, vaid ka oskust neile huvipakkuvatel teemadel. Samal ajal sobivad elamu- ja päevahoiuprogrammid mitte ainult õppijate teadmiste laiendamiseks, vaid ka sotsiaalsete oskuste arendamiseks: tavapärasest kooliraamistikust lahkumine, kuid turvalises keskkonnas, on õpilastel võimalus integreeruda uude kogukonda, luua uusi suhteid, osaleda rühmade eri vanuserühmade vahelistes võrgustikes ja koostöös. Soproni kooli piirkondliku keskuse projekti üldeesmärk on vähendada kooli poolelijätmist kvalifikatsioonita, rakendades katsesüsteemis temaatilisi mitteformaalseid ja informaalseid programme (piloot), et suurendada riikliku hariduse tulemuslikkust ja tõhusust, hõlbustada juurdepääsu elukestvale õppele ning arendada mitteformaalsete vahendite abil põhi- ja võtmepädevusi. Projekti konkreetsed eesmärgid on järgmised: – arengus osalevate institutsioonide metodoloogilise kultuuri pidev arendamine, seades esikohale pedagoogilise loovuse; kooskõlas uute õppekavade sisu reguleerivate asutuste nõuetega – programmi EFOP-3.2.15-VEKOP-17 raames välja töötatud sisu testimine, rakendades katsekava raames temaatilisi mitteformaalseid ja informaalseid programme, – rakendada programme, millega toetatakse emakeele ja käitumiskultuuride arendamist, terviseharidust, liikumiste arendamist ja keskkonnaharidust; – arendada õppijate digipädevusi elluviidavate mitteametlike ja mitteformaalsete programmide kaudu; – toetada õppijate oskuste omandamise vahendite edasiarendamist; pädevused ja eneseteostus, – vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja koolist väljalangenute arvu ning luua alus elukestvale õppele koolis, – toetada programmide ja meetodite laiemat kasutuselevõttu avatud haridus- ja õpikeskkonnas mitteformaalses ja informaalses keskkonnas, et tugevdada sotsiaalset koostööd.
