Keeleõppele keskenduvatest Euroopa uuringutest saadud andmed näitavad, et keeleõppijad keskenduvad peamiselt parematele karjäärivõimalustele, kuna nad soovivad õppida võõrkeeli, kuid uuringud näitavad ka, et üks Euroopas ja maailmas sageli kasutatavatest keeltest, tavaliselt inglise ja saksa keel, mängib aktiivset rolli vaba aja veetmises, eriti inglise ja saksa keeles. Elu, igapäevane, kooliväline informaalne keeleõpe ja keelekasutus on seega keeleõppes oluline motivatsioonitegur. Kogemustel põhinevad mitteametlikud meetodid, mis õpilasi aktiivselt kaasavad, ei ole tavaliselt klassiruumis tagatud või neid on raske tagada. Kuigi võõrkeelte õpetamisel oleks põhinõue, et lisaks kommunikatiivse pädevuse arendamisele peaks toimuma ka sihtkeelekultuuri tundmaõppimine, on õpilaste huvi võõrkeelekultuuri vastu sageli raske aktsepteerida mitte ainult õpilaste keeleoskuse puuduste, vaid ka nende motivatsiooni tõttu. Pannonia ülikooli kavandatud rakendusraamistikud võimaldaksid keeleklasside õpetamist Kesk- ja Lääne-Transdanubia piirkonna vastavates keskkoolides täiendavate mitteformaalsete võimaluste, tõhusate kogemuste pedagoogiliste meetodite ja laiema kasutamise abil. Sihtrühmale edastatud keeleõpe, st 9–13. aasta keskkooli ja kutsekooli õpilased, võõrkeeleõpetajad oma vanusele lähemal, kasutades kogemusi pedagoogiliste vahendite abil ja kasutades laialdaselt tehnilisi võimalusi (nt e-õpe, interaktiivsed elektroonilised õppematerjalid, demonstratsioon), on edukam keskkooliõpilaste huvi keeleõppe vastu huvi äratamisel ja nende keeleoskuse arendamisel. Taotlusega pakutavate võimaluste rakendamise üks olulisi eeliseid on õppekavavälise keeleõppe mitteformaalsete vormide (nt keelespetsialistid, üliõpilaste rühmad, keelelaagrid, võõrkeeleõppe istungid) levitamine ning sihtkeelekultuuri tundmist toetavate programmide rakendamine. Konkurss hõlmab kahte võõrkeelte õppimisele suunatud tegevust: ühelt poolt iga nädal korraldatavad mitteformaalsed keelekursused (2x60 minutit nädalas) konsortsiumipartnerile omistatud keskkoolides ja teiselt poolt keelelaagrid (24 tundi nädalas). Taotluse raames keeleõppega seotud õpilased valitakse professionaalse sõelumise teel, nende ettevalmistamine põhineb usaldusväärsetel meetoditel ning nende töö tõhusust hindavad ja toetavad mõlema poole keskkooli mentorid ja ülikooli keeleõpetajad. Ettepaneku rakendamine on kooskõlas EFOPi prioriteetse suuna nr 3 (teadmiste kapitali kasv) esimese investeerimisprioriteediga (temaatiline eesmärk 10), mille üks eesmärke on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsele haridusele alg- ja keskhariduses. Arvestades, et alates 2020. aastast on kolmanda taseme hariduse omandamise eeltingimuseks tõendatav keeleoskus, võib kaaluda kolmeaastase projekti läbiviimist, et hõlbustada edukate täiustatud bakalaureuseõppe ja/või B2-kategooria keskhariduseksamite sooritamist. Lisaks viiakse projekti raames läbi keskkooliõpetajate metoodiline koolitus, et laiendada nende õppevahendeid kogemuste pedagoogika ja mitteformaalse hariduse valdkonnas. Pannonia Ülikooli õpetajate koolituskeskuse pakutavad 60-tunnised koolitused tagavad võimaluse arendada keelepedagoogikat keskkooli mentorõpetajatele, kes teostavad ülikooliõpilaste professionaalset järelevalvet, tutvuvad ja rakendavad uusimaid õpetamissuundumusi klassiruumis.
