Projekti eesmärk on ajakohastada sotsiaalsektorit ja täita uusimaid professionaalseid, tehnoloogilisi, teadus- ja haldustingimusi, et tagada tõhusad avalikud ülesanded ja parem juurdepääs avalikele teenustele. Professionaalsed vahendid, tehnikad ja tehnoloogiad, mida saab kavandada, rakendada või hõlbustada keskselt sotsiaal- ja lastekaitsesektori seadusjärgsete ülesannete täitmiseks, ning uuendused tuleks teha kättesaadavaks tööstusele, sealhulgas kasutajatele ja üldsusele, nii et teadmiste ja teabe edastamise kulud (ja aja jooksul) oleksid võimalikult väikesed. Selle sotsiaalne mõju seisneb selles, et tõhusate ja kvalitatiivsete ülesannete abil on ühelt poolt eesmärgistamise tõhusus ja teiselt poolt teenuse või sekkumise kvaliteet võimalik paigutada ümber raskuskeskmeks kindlaksmääratud valdkondadele ja sihtrühmadele. Teisest küljest võib kohalike ja territoriaalsete ülesannete täitmine astuda veel ühe sammu institutsiooni – ja teenustele suunatud lähenemisviisist – kliendikesksuse põhimõtte rakendamisest ja selleks ette nähtud koostööst. Projekti vahe-eesmärgid: 1. Ajakohastada professionaalseid tugisüsteeme ja muuta need tõhusamaks, et töötada välja kesksed funktsioonid, mis toetaksid uute EFOPi standardpakkumisprojektide tõhusust, et toetada selles valdkonnas töötavate spetsialistide ja institutsioonide juhtide igapäevast professionaalset tööd; 2. Kesksektori IT-vahenditele juurdepääsu laiendamine ja nende kvaliteedi parandamine; 3. Valdkondliku planeerimise ja kutsealase arengu empiirilise teadusliku aluse ajakohastamine; Projekti otsesed sihtrühmad on sotsiaalteenuste, lastekaitse ja lastekaitsega tegelevad spetsialistid, sotsiaal-, lastekaitse- ja lastekaitseteenuseid haldavate organisatsioonide töötajad, rahaliste ja mitterahaliste hüvitistega tegelevate pädevate asutuste töötajad, sotsiaal- ja lastekaitseameti töötajad; asutused, kes annavad loa sotsiaal-, lastekaitse- ja lastekaitseasutuste tegevuseks, ning järelevalveeksperdid; projekti elluviija ja tööstuse juht. Lisaks on sekkumise sihtrühm need, kes saavad otseselt kasu uuringu esmastest tulemustest või uuringute tulemustest: ühelt poolt otsustajate, riigi-, munitsipaal- ja eraldi fondide tasandil; arengupoliitikas osalejad. Teisest küljest selliste asutuste juhid, kes osutavad avalikke teenuseid väikelastega peredele ja väikelaste sekkumistele (tervishoid, sotsiaalteenused, esmased laste hoolekande- ja lastekaitseasutused jne) ning haldavad teenuste osutamist. Projekti kaudsed sihtrühmad on sotsiaalhalduse ja sotsiaaltoetuste seaduses (1993. aasta III seadus) ja 1997. aasta seaduses XXXI lastekaitse ja eestkoste haldamise kohta loetletud spetsialistid. Kooskõlas seatud eesmärkidega nähakse projektiga ette meetmete rakendamine järgmise kolme samba raames: 1. Professionaalse toetuse arendamine ja otsuste tegemine kui tugisammas? Metoodiline tugi ja abi demensiivses hoolduses? Metoodiline toetus lasteaeda ja kooli toetavatele tegevustele – Konsortsiumi liige:OH? Metoodiline toetus pere- ja lastekaitseteenuste laiendatud funktsioonile? Metoodiline toetus standardsetele pakkumisprojektidele „Housing First“? Soovitused, kontseptsioonid, protseduurid? Võimekuse juhtimise planeerimine ja analüüsimine? Riikliku kasuvanemate värbamiskampaania rakendamine? Kutselise koordineerimise foorumi loomine ja toimimine 2. NSZIR süsteemi arendus, süsteemi tugisammas • Ühtse sotsiaalse registreerimise süsteemi loomine • Pere- ja lastehoolekandeteenuste laiendatud tegevust toetavate süsteemide väljatöötamine • Lastekaitse registreerimise süsteemi (Gyvr) juurutamine ning integreerimine ÖFR-i ja süsteemiarendusse • Finants- ja mitterahaliste hüvitiste süsteemi edasiarendamine • Teenusepakkujate registri edasiarendamine • Kasutajate registreerimise süsteemi (Tevadmin-KENYSZI) süsteemi edasiarendamine • juhtimisinfosüsteemi (VIR) edasiarendamine • NSZIRi õiguste haldamise süsteemi edasiarendamine • sotsiaalvaldkonna portaal (SAP) 3. Uurimis- ja seiresammas • Poliitikauuringute töökava koostamine • Toetava ja otsustusprotsessi arendamist toetavad teadusuuringud • Seireuuringud, meetmete mõju hindamine • OSAPi andmeteenuste läbivaatamine • pikaajaliste teadusuuringute rakendamine – konsortsiumi liige: KSH-NKI)