Ungari valitsuse 24. veebruari 2017. aasta kandideerimiskutse alusel on peaarsti riiklik büroo, Tervise Arengu Instituut, Semmelweisi ülikool, riiklik tervishoiukeskus ja riikliku haigekassa juhi konsortsium teinud üksikasjaliku teostatavusuuringu prioriteetse projekti EFOP-1.8.0-VEKOP-17 kohta tervishoiusüsteemi professionaalse metodoloogilise arendamise kohta ning võtnud kohustuse seda rakendada. Ungari elanikkonna tervislik seisund on praegu Ungari sotsiaal-majandusliku arengu põhjal eeldatust madalam. Lisaks vähile ja südame-veresoonkonna haigustele on ka vaimuhaiguste esinemissagedus suur, mis kõik on riigi jaoks suureks koormaks. Oluline osa loetletud haigustest on tingitud kehvast eluviisist ja seetõttu tuleb saavutada elanikkonna tervisekäitumise märkimisväärne paranemine ning tagada piisav füüsiline, sotsiaalne, majanduslik ja õiguslik keskkond. Esmatasandi arstiabi on tervishoiusüsteemi ainus osa, mis on võimeline ühendama kogu elanikkonna, nii et sellisel tasemel saab elanikkonna tervisekäitumist kõige tõhusamalt mõjutada. Selle pakkumise taseme juures on praktikas võimalik saavutada üldsuse võrdne juurdepääs peaaegu sama kvaliteediga teenustele. Esmatasandi arstiabi saab parandada, laiendades kodulähedaste teenuste valikut, tugevdades esmatasandi arstiabi rolli sisule juurdepääsu kontrollijana, suurendades esmatasandi arstiabi osutamise tõhusust, viies elanikkonna tervishoiu kallimatelt haiglaravilt üle esmatasandi arstiabile ja ambulatoorsele ravile. See nõuab ühelt poolt praeguste teenusemeetodite ja teenuseportfelli väljatöötamist ning teiselt poolt perearstide, kvalifitseeritud õdede ja spetsialistide ning kaitsvate naiste olemasolevate töötajate suutlikkust, teadmisi, suutlikkust, ennetavat lähenemist ja suhtumist. Rahvatervise teadliku käitumise arendamiseks ning haiguste ja terviseriskide varaseks avastamiseks on oluline lisada rahvatervis ja ennetusteenused esmatasandi arstiabi lahutamatu osana. Töötajate pädevuste korraldamine ja uut liiki teenuseid osutavate spetsialistide integreerimine võib laiendada kohalikul tasandil kättesaadavate lõplike teenuste ja hüvitiste valikut. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tekib iga kümnes patsient arenenud tervishoiuga riikides hästi varustatud haiglates kõrvalnähu, kus 1 % haigetest sureb. Patsiendi ohutust käsitlevate uuringute kohaselt on sündmused tingitud peamiselt kavandamisalastest puudustest (nt ebapiisav tööaja ajakava, ladustamistingimused, ravimite turustamisega seotud tegevus) või rakendamist mõjutavatest teguritest (nt ummikud, stress, ajaline surve), kusjuures ainult 10–15 % individuaalsest vastutusest on kindlaks määratud. Patsiendi ohutus tähendab ülesandeid ja kohustusi mitte ainult hooldussüsteemi, vaid ka patsiendi ja sugulaste poolel. Kõrvalnähtude tõhusat vähendamist on võimalik saavutada süsteemidele ja protsessidele omaste ohtude allikate ning tegevuskeskkonna mõju kaardistamise ja nende tähtsuse vähendamisega, mitte vigu teinud isikute tuvastamise ja karistamisega. Patsiendi ohutusega seotud riskide osas on alati võimalik kindlaks teha soovitatavad käitumisviisid ja meetmed, mis aitavad patsientidel neid riske ohjata. On äärmiselt oluline, et üldsus saaks piisavat teavet patsiendi ohutusega seotud tegurite kohta, mida on võimalik tervishoiu käigus kindlaks teha, õppides samal ajal õppima käitumist, mis võib aidata vältida kõrvalekaldeid ise. Kokkuvõte projekti eesmärkidest on esitatud järgmise lehekülje tabelites.