Projekt EFOP-1.5.3–16, mis esitatakse piirkondlikust lähenemisviisist kasu saavate piirkondade taotlusskeemi raames, kannab pealkirja „Inimeste kommuun“. Käesolevas toetustaotluses kirjeldatud projekt on konsortsium: Lisaks Nagyatádi omavalitsusele kui peamisele kaebajale osalevad selles Belegi omavalitsus, Bolhási omavalitsus, Görgetegi omavalitsus, Trifa omavalitsus, Lábodi omavalitsus, Ötvöskónyi omavalitsus, Segesdi omavalitsus, Somogyszobi omavalitsus ja Rinyamenti sotsiaalteenuste keskus. Nende partnerite ühise töö koordineerimine on tagatud konsortsiumide koostöölepinguga. Projekti põhitegevuse struktuur keskendub neljale valdkonnale, võttes arvesse ühenduse planeerimisprotsessi kogemustel põhineva olukorraanalüüsi vajadusi ning kättesaadavate statistiliste andmete, kohaliku arengu strateegiate ja eelkõige kohalike võrdsete võimaluste programmide dokumentaalset analüüsi: inimeste avalike teenuste arendamine piirkonnas, tööhõive edendamine, elukvaliteedi parandamine ning kogukonna ja tervise edendamine. Võib näha, et projekti põhieesmärk on keerukas ja integreeritud lähenemisviis piirkondlikule inimressursside arendamisele. Kogukonna planeerimise ulatuslike uuringute, analüüside ja kogemuste põhjal võime öelda, et projekti valdkonnas on suur vajadus mitmesuguste avalike inimteenuste järele. Pakkumise parandamine nõuab võrreldes praeguse olukorraga täiendavate spetsialistide kaasamist, praeguste julgustamist ja uute töötajate koolitamist. Konsortsiumipartnerluse omavalitsuste probleem on ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja rohkem mõjutatud madala kvalifikatsiooniga inimeste töötuse määr. Seetõttu tuleks jätkata meetmeid töövõime parandamiseks, et tagada piirkonnas olemasolevate ja uute tööandjate tööbaasi kvaliteet. Elanikkonna elukvaliteedi parandamine projekti valdkonnas on saavutatav väikeste kohalike kogukondade rolli toetamisega ühiskonnas. Elukvaliteedi parandamine projekti valdkonnas, maakohtade säilitusvõime parandamine ja rahvastikurände ennetamine on konsortsiumide asunduste lähenemise ja arendamise prioriteet. Seda arvesse võttes on käesoleva projekti peamine eesmärk parandada kooskõlas konkursikutsega juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele inimestele osutatavatele teenustele, et ühiskonnale järele jõuda ja vähendada territoriaalseid erinevusi. Üldeesmärk koosneb mitmest alleesmärgist, mis on määratletud kui tehniliselt põhjendatud prioriteedid, nimelt: • Nagyatádi ja selle piirkonna avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine • Kohalike ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööalase konkurentsivõime potentsiaali suurendamine • Väikeste kohalike kogukondade ühiskondliku korralduse rolli tugevdamine • Kohaliku elanikkonna tervisealase teadlikkuse parandamine • maapiirkondade säilitamise suutlikkuse ja sellega seotud levitamise edendamine • Kultuuridevahelise dialoogi hõlbustamine • Kohaliku, kohaliku ja piirkondliku identiteedi tugevdamine. Need eesmärgid ja nendega seotud tegevused on tihedalt seotud ELi ja siseriiklikes strateegiadokumentides sätestatud eesmärkidega ning EFOPi 1. prioriteedi eesmärkidega, eelkõige rakendades kavandatud meetmeid võrdsete võimaluste sihtrühmade olukorra parandamiseks. Neid eesmärke on võimalik saavutada lisatud kohaliku inimressursi arengukava tegevustega. Alusdokumendis kirjeldatud tegevuste eesmärk on arendada piirkonna inimsuutlikkust keerulisel viisil. Projekti kontseptsioonile tuginedes korraldatakse kogukondi programmi raames kolmel tasandil. Olemasolevate või kujunemisjärgus mikrokogukondade peamine eesmärk on luua väikesed kogukonnad, mis toetavad üksikisikut sotsiaalsete suhete arendamisel ja säilitamisel tema igapäevaelus. Kohaliku omavalitsuse tasandi Mezo kogukonnad võivad mängida rolli kohaliku identiteedi arendamisel. Sellel tasandil korraldatud programmid ja tegevused põhinevad elanikkonna vajaduste hindamisel ja on kavandatud kohalike teenuste vajaduste rahuldamiseks (omavalitsuste programmid). Piirkondliku kogukonna areng makrotasandil on oluline nurgakivi maaelule ja piirkonna säilitamisele (piirkondlikud programmid). Piirkondliku tasandi koostöö ja võrgustike loomine võib aidata kaasa territoriaalsete erinevuste ja subsidiaarsuse põhimõtte käsitlemisele. Piirkonna avalikud inimteenused ei ole eelkõige tingitud kasvavast rahvastikust, vaid pigem seetõttu, et elanikkonna koosseis on riigi keskmisega võrreldes väiksem. See kajastub vähem soodsas suremusstatistikas, vananemises, ebasoodsas olukorras olevates ja kumulatiivselt ebasoodsas olukorras olevates õpilastes ning
