Sotsiaalse kaasatuse koordineerimisprojektiga luuakse partnerluse võrgustik, mis hõlmab peamisi riiklikke ja piirkondlikke osalejaid, eelkõige sotsiaalse kaasatuse teemaga seotud riiklikke ja piirkondlikke arenguprojekte. Koordineerimisprojekti peamine elluviija on THL, mis teeb piirkondlikus koordineerimistöös tihedat koostööd Diakonia rakenduskõrgkooliga. Lisaks on sotsiaalse kaasatuse koordineerimise projekt tihedalt seotud TTLi muudatusega töö- ja funktsionaalse suutlikkuse koordineerimise projektis. Koordineerimisprojekti peamised eesmärgid on 1. Anda arenguprojektidele korrapäraselt teavet riikliku poliitika, reformide ja nende sisu kohta sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, toetades seeläbi ministeeriumi strateegilisi ja programmi tasandi suuniseid. 2. Anda ministeeriumide ekspertidele teavet arenguprojektide ja piirkondliku tasandi kohta sotsiaalkindlustus- ja teenindussüsteemide probleemide, probleemide ja kitsaskohtade kohta, samuti arenguprojektide edu ja paljutõotavate tavade kohta. 3. Toetada temaatilist koostööd arenguprojektide vahel, sealhulgas programmi rahastamise ja piirkondlike piiride vahel, korraldada vastastikuse õppimise ja vahetusplatvorme piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning edendada paljutõotavate tavade levikut. 4. Suurendada ja edendada klientide kaasatust ja huvitatud isikute häält arendusprojektides ning toetada arenguprojekte enesehindamise rakendamisel, aidates seeläbi kaasa projektide tõhususele.5. Uurida ja kaardistada sotsiaalse kaasatuse sisu, asjakohasust ja tavasid ning jälgida sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vastast võitlust käsitlevat rahvusvahelist arutelu ning aidata kaasa Euroopa koostööle kõnealusel teemal.6. Osaleb koostöös tehnilise töökonna ja funktsionaalse suutlikkuse koordineerimise projektiga näitajate seirevahendi väljatöötamises ESFi programmi tasandil ning toetab töö- ja funktsionaalse suutlikkuse muutuse uurimist ja näitajate hindamist.7. Samuti on eesmärk mõjutada üldisi hoiakuid ning suurendada arusaamist ja suhtlust elanikkonna eri rühmade vahel, samuti vähendada teiste rühmadega seotud eelarvamusi. Koordineerimisprojekt kogub, võtab kokku ja levitab teavet. Koordineerimistöö lähtepunktiks on partnerluspõhimõte ja eri osapoolte vajaduste kindlakstegemine. THL vastutab riikliku ning Lõuna- ja Lääne-Soome piirkondliku koordineerimise eest ning Ida- ja Põhja-Soome piirkondliku koordineerimise eest. Piirkondlik koordineerimine toimub vastavalt kavandatud sotsiaal- ja sotsiaalteenuste jaotusele. Peamised koolitus- ja toetusvajadused määratakse kindlaks dialoogis projektidega. Kooskõlastusprojekti raames pakutakse teabe ja kogemuste vahetamise toetamiseks riiklikke, piirkondlikke ja virtuaalseid võrguplatvorme. Projektid ühendatakse ka piirkondlike ja rahastamisvahendite vahel ning vajaduse korral luuakse uusi võrgustikke arenguprojektide teemadel. Arenguprojektide meetmetest ja tulemustest teavitatakse üleriigiliselt ning neid toetatakse paljutõotavate tavade ja tegevusmudelite kirjeldamisel. Kooskõlastusprojekt toetab arendusprojektide enesehindamist. Arendusprojektidele pakutakse näiteks kolmeetapilist sekkumispaketti, milles uuritakse ühelt poolt arendusprojektide eesmärkidele suunatud edusamme, tulemusi ja mõju ning teiselt poolt vajadust toetuse ja soovide järele, mis on seotud kooskõlastamisega ministeeriumi ja teiste riiklike osalejatega. Uuritakse ka teenindussüsteemi probleemseid valdkondi ja ühisarengu teemasid ning arenguprojektides välja töötatud paljutõotavaid tavasid. Koordineerimisprojekt esitab rahastamisministeeriumile korrapäraseid eduaruandeid. Koosolekud kujutavad endast ka projektide mõju struktuurset kanalit ministeeriumile, tuues esile arenguprojektidest, reformivajadustest ja tõhusatest tavadest tulenevad probleemid. Edastada piirkondadest ja projektidest saadud teavet ja tulemusi ministrite tasandi ettevalmistavatele töörühmadele. Riiklike projektihelmete koostamine, eelkõige selliste tavade või mudelite koostamine, mis loovad positiivseid üleminekuid ja vähendavad vajadust parandusteenuste järele. Uuring struktureerib kontseptuaalselt ebasoodsa olukorra nähtust ning analüüsib sotsiaalse kaasatuse sisu ja eripära. Teadusuuringud edendavad teadmistepõhise juhtimise põhimõtet nii projektide suunamisel kui ka otsuste tegemisel. Koordineerimisprojekt edendab avalikku arutelu võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse ennetamise üle ning edendab arusaamist sotsiaalse kaasatuse tähtsusest üksikisikute ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Kooskõlastusprojekt toob esile viise, kuidas suurendada ja edendada sotsiaalset kaasatust arenguprojektides.