Soome on oma kliimapoliitikas pühendunud rahvusvahelistele kokkulepetele ja ELi õigusaktidele, mida rakendatakse riiklike õigusaktidega ning riikliku energia- ja kliimastrateegiaga. Riiklikus kliima- ja energiastrateegias tunnistatakse, et avalikul sektoril, st riigil ja omavalitsustel, peab olema olulisem roll oma tegevuse, investeeringute ja hangete jätkusuutlikkuse edendamisel. Kliimapoliitika heitkoguste vähendamise eesmärgid nõuavad märkimisväärseid investeeringuid, eelkõige maakasutuse, elamumajanduse, transpordi, energiatootmise ja -tarbimise arendamisse linnapiirkondades. Kliimatöödega seotud probleemid on omavalitsustes erinevad ja kohalikel omavalitsustel on veel palju kasutamata potentsiaali kliimaalase töö kasutamisel. Omavalitsustel on suur hulk toetusvõrgustikke ja rahalisi vahendeid kliimatööde toetamiseks, kuid eelkõige väiksematel omavalitsustel on keeruline korraldada ja rahastada omavalitsusüksuses kliimatöid. Väiksematel omavalitsustel võib puududa oskusteave erinevate lahenduste kliimamõju kohta ning teisest küljest ebapiisavad teadmised kliimasõbralike lahenduste ja eksperimentide rahastamisvõimalustest. Lõuna-Savo piirkonna volikogu koostatud Lõuna-Savo kliimapoliitika rakendamise hetkeseis kinnitab, et Etelä-Savo omavalitsuste kliimatööde edendamine ei ole olnud edukas ning et Etelä-Savo omavalitsustel ei ole oma kliimaprogrammi peale Mikkeli. Probleeme on nii teadlikkusega, teadlikkuse käsitlemisega meetmete võtmisel kui ka otsuste tegemise vahendina ja ressursside piisavusega. Projekti „Mikkeli vald Climate 2050“ eesmärk on edendada kliimatööd Mikkeli piirkonna omavalitsustes ning julgustada omavalitsusi saavutama ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja vähese CO2-heitega lahendusi. Samal ajal annab projekt ajakohast teavet Mikkeli piirkonna omavalitsuste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, heitkoguste jaotuse kohta eri sektorite vahel ja neeldajate kohta, mis seovad heitkoguseid koostöös teiste käimasolevate projektidega. Projekti eesmärk on tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust mitmesuguste tegevuste kliimamõjust ning julgustada omavalitsusi tegema ettearvamatuid vähese CO2-heitega eksperimente ja esitlusi, andes teavet vähese CO2-heitega heade tavade ja katsete kohta ning projektide rahastamisvõimaluste kohta. Konkreetsete meetmetena luuakse projektiga Mikkelis kliimateed, mis on kliimaalase hariduse vahend, eriti koolilastele, aga ka teistele munitsipaalelanikele, ning töötatakse välja kliima- ja energiaprogrammid Mikkeli piirkonna omavalitsustele koostöös ametnike, munitsipaalettevõtete, otsustajate ja sidusrühmadega, mis annavad suuniseid omavalitsuste pikaajaliseks kliimatööks. Eesmärk on, et laiapõhjalise koostöö kaudu oleksid Mikkeli piirkonna omavalitsuste kliimaprogrammid piirkondliku kliimaalase töö katseprojektiks. Kliimaprogramme viib ellu omavalitsus, kuid kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 sidujaid vaadeldakse Mikkeli piirkonnas tervikuna, väljaspool üksikut omavalitsust, nii et piirkondlikud eesmärgid oleksid suunanäitajaks omavalitsuse kliimaeesmärkide saavutamisel. Kuna omavalitsused on otsuste tegijad mitmetes kliimat mõjutavates küsimustes (maakasutus, transport, energiatootmine, hanked), on oluline kaasata omavalitsused piisavalt ambitsioonikate kliimaeesmärkide ja -meetmetega nende saavutamiseks ning muuta kliimaalane töö nähtavaks ja läbivaks kogu omavalitsuste tegevus väiksemates ja suuremates omavalitsustes. Omavalitsusele konkreetsete kliimaeesmärkide seadmisel ja neile suunatud meetmete määratlemisel kasutatakse Lõuna-Savo süsinikubilanssi käsitleva söevaba Etelä-Savo projekti uurimistulemusi ning praegune heitevaba transport Mikkeli piirkonnas 2040. aastal põhineb lahendustel transpordi heitkoguste vähendamiseks Mikkeli piirkonnas, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid. Projekt viiakse Mikkeli allpiirkondades ellu aastatel 2019–2021.
