Euroopa Komisjon taotleb majanduskasvu, mis toetab tugevalt säästvat arengut ja edendab vähese CO2-heitega majandust. Seetõttu on bioressursipõhised kemikaalid, eelkõige bioplastid, pandud strateegia „Euroopa 2020“ keskmesse. 5 % ülemaailmsest naftatoodangust kasutatakse plasti tootmiseks ning seetõttu pakub isegi naftapõhise plasti osaline asendamine bioplastiga tohutuid turge ja kasvupotentsiaali, rääkimata biopolümeeride kaubanduslikust potentsiaalist uutes tooterühmades. Tulevikus kasutatakse uute biokemikaalide tootmisel laialdaselt tselluloosi ja hemitselluloosi, mis sisaldub taastuvates loodusvarades, nagu metsa biomass. Konkurentsivõime ja Soome tööstuse seisukohast peaks biomassi kasutamine olema alati suunatud kõrgema töötlemistasemega toodetele, mitte energiakasutusele. Biokütuse tootmine puidust on samuti väga keeruline. Põhimõtteliselt on tooraine logistiliselt kulukas, keeruline töödelda ja lõpptoode ise on väikese väärtusega (taaskasutamine alla 65 % ja hind alla 0,4 EUR/kg). Seepärast tuleks teha jõupingutusi biomassi valikuliseks hajutamiseks kohalikul tasandil nii, et töödeldavad massid oleksid võimalikult puhtad. Lisaks tuleks otsida suure lisandväärtusega tooteid, kus võtmeroll on eelkõige keemiaoskustel. Bioplastiliste monomeeride, näiteks polüoolide ja funktsionaalsete orgaaniliste hapete hind on ligikaudu 2–5 eurot kilogrammi kohta, mis tõenäoliselt võimaldab tulutoovaid uusi äritegevusi ka piirkondlikest biomassi toorainetest. Väljakutse on peamiselt tehnoloogiline. Puidupõhiseid bioplastist monomeere tootva väärtusahela arendamine tugevdaks ja arendaks biomajanduse oskusteavet piirkonnas ning suunaks piirkonna ülemaailmsele ärile, mis on biomajanduse sektori jaoks kasumlik, kus luuakse töökohti ka metsaressursside ja muude kohalike biomasside ümber. Lisaks võimaldab bioplastiliste monomeeride tootmine integreeritud biorafineerimistehastes toota biokütust vähem kulukalt. See projekt on eelkõige seotud piirkonnaülese puiduteema otsimisega ja aitab saavutada paberi „Uued puidukasutusvormid“ eesmärke. Projekti eesmärk on luua rakendusvaldkonnas uut oskusteavet ja uusi teadmisi biorafineerimisega tegelevatele ettevõtetele ja/või ettevõtetele, kes otsivad biorafineerimise teel uusi ärivõimalusi, samuti uusi teadmisi projektiarendajatele. Eesmärk on panna alus uutele ettevõtetele, töötades välja materjalitõhusad ja potentsiaalselt energiatõhusad võimalused biomassifraktsioonide töötlemiseks, et toota suure lisandväärtusega tooteid. Ettevalmistavas etapis ja selle sisu piiritlemisel on projekti üle peetud arutelusid mitme ettevõttega. Sarnast dialoogi jätkatakse ka projekti rakendamise ajal. Projektis kasutatakse toorainena kergesti kättesaadavaid kvantitatiivselt suuri ja kohalikke biomassi varusid. Eelkõige uuritakse uusi võimalikke viise lühikese rotatsiooniga biomassist saadud suhkru kasutamiseks. Lõpptooted on protsessikontseptsioonid ja jätkusuutlikud keemilised väärtusahelad bioplasti tooraine (monomeeride) tootmiseks. Projekti põhimeetmed: 1) lühikese rotatsiooniga biomasside ja muude LCF biorafineerimistehase jaoks sobivate biomasside valik, 2) valikulise eeltöötlusmeetodi väljatöötamine, 3) katalüsaatorite tootmine ja iseloomustamine, 4) biomassi ja toodete kirjeldamine eri etappides, 5) hemitselluloosi ja tselluloosi derivaatide katalüütiline muundamine väärtuslikeks toodeteks (bioplastilised monomeerid) ja tselluloosi otsene muundamine ning 6) tulemuste läbivaatamine ja aruandlus.Projekti eeldatav mõju ja tulemused: 1) uued lahendused puidutoorme, eelkõige lühikese raieringiga biomassi ja jäätmete biomassi (kõrvalsaadused) kasutamiseks, 2) lignotselluloosisuhkru uued uuenduslikud rakendused, 3) uued võimalused ettevõtete tõhususe suurendamiseks materjali- ja energiatõhususe edendamise kaudu, 4) uued tehnoloogiad, eelkõige VKEde sektoris, „teaduslike tulemuste töötlemine uuteks toodeteks ja tootmistehnoloogiateks“ ning 5) osalevate ülikoolide uued oskused.