Tänapäeva füüsikauuringute väljakutsete hulgas kasutavad paljud võimsaid ja tõhusaid matemaatilisi vahendeid, mis toovad kaasa kõrge keerukuse ja spetsialiseerumise. Nende matemaatiliste vahendite hulgas keskendutakse ISA projektis kolmele täpsele, omavahel tihedalt seotud tehnikale: integreeritavus, hajumise teooria ja spektraalmeetodid. Neid valdkondadevahelisi meetodeid kasutatakse kahes eraldiseisvas, kuid metodoloogiliselt üksteist täiendavas füüsilises kontekstis. Esimene kontekst on integreeritavate kvantmudelite puhul, kus lamelainete hajumisomadused on võimsate matemaatiliste omaduste päritolu, kuid mille päritolu mõnikord ei ole range analüüsi vastu. See kehtib eriti kvantvälja teooriate puhul, näiteks gabariidi-gravity duaalsuste puhul. Teine kontekst puudutab integreeritud optilisi komponente, mis on välja töötatud nanomaterjalide abil. See loob tehnoloogilisi rakendusi osana IMB/ICB koostööst, mille eesmärk on arendada optilisi allikaid ja ülitundlikke andureid, eelkõige meditsiiniliseks diagnoosimiseks. Interdistsiplinaarne lähenemisviis, mis on vastu võetud, ühendab teoreetilise uuringu (IMB) laborikatsetega (ICB), et luua sünergiat, mis läheb kaugemale meetoditest, mida iga kogukond praegu iseseisvalt kasutab.