Projekti peamine eesmärk on koostada Malá Fatra rahvuspargi ja selle kaitseala (edaspidi „Malá Fatra rahvuspark“) hooldusprogramm. Hooldusprogramm on looduskaitse dokument loodus- ja maastikukaitseseaduse nr 543/2002 (edaspidi „looduse ja maastiku kaitse seadus“) tähenduses. NP Malá Fatra on ka Euroopa tähtsusega territoorium SKUEV 0252 Malá Fatra. Kaitsetsoonis NP Malá Fatra on veel viis ala, mis kuuluvad NATURA 2000 Euroopa kaitsealade võrgustikku, nimelt: SKUEV 0221 Varínka, SKUEV 0251 Zázrivské laizy, SKUEV 0664 Uholníky, SKUEV 0663 Šíp ja SKUEV 0665 Strečnianske meandre Váh, NP Malá Fatra hooldusprogramm on looduskaitse dokument ka nendes üleeuroopalise tähtsusega valdkondades. Hooldusprogramm koostatakse vastavalt Slovaki Vabariigi keskkonnaministeeriumi muudetud dekreedi nr 24/2003 lisale 18. Hooldusprogrammis tuleb arvesse võtta ühenduse tähtsusega territooriumide kaitstud objektile esitatavaid nõudeid. Hooldusprogramm sisaldab ka ettepanekut Mala Fatra rahvuspargi tsoonideks jaotamise ja külastajate eeskirjade ajakohastamise kohta. Osa rahvuspargi Malá Fatra ja selle kaitsetsooni PS arendamise projektist on territooriumil avaldatud väljaanne, mis tagab asjaomaste isikute (omanike, haldajate, maaomanike, turistide) teadlikkuse Mala Fatra NP looduse seisundist ja piirkonna looduskaitsevajadustest. Hooldusprogrammi edukaks väljatöötamiseks on vaja esitada sellised dokumendid nagu valitud kaitsealuste liikide ja elupaikade inventuuriuuringud, alade külastuste seire, sotsiaal-majanduslike tingimuste analüüs seoses mõjuga Mala Fatra NP territoriaalsele ja liikide kaitsele, olemasolevate ja ajalooliste andmete analüüs bioloogilise mitmekesisuse, spordi ja vaba aja veetmise, metsanduse, jahipidamise, põllumajanduse ja muu maakasutuse kohta. Kõike seda tuleb analüüsida omandisuhete kontekstis, kuna umbes 85 % pargi enda territooriumist on eraomand ja juhtimine. Seejärel on vaja välja töötada pikaajalised raamistikud, et tagada kompenseerivad meetmed seoses maa tavapärase majandamise pikaajalise piiramisega. Projekti peamine väljund on hooldusprogrammi väljatöötamine, mis esitatakse arutamiseks ja heakskiitmiseks pärast projekti lõppu. Hooldusprogrammi heakskiitmisega määratakse kindlaks keerulised nõuded maa majandamisele.
