Projekti missiooniks või missiooniks on tagada Läti kultuuripärandi laiem kättesaadavus üldsusele digitaalses keskkonnas ja selle jätkusuutlik säilitamine, rakendades kultuuripärandi digiteerimist ja töötades välja tsentraliseeritud avatud infosüsteemi platvormi, jätkates seeläbi projekti esimese vooru tegevust. Projektis määratletakse viis meedet: 1) tööprotsesside parandamine, sealhulgas digiteerimise, digitaalse sisu haldamise, säilitamise ja levitamise protsesside auditeerimine, 2) kultuuripärandi digiteerimine, 3) Läti kultuuripärandi integreeritud platvormi arendamine – teine etapp, sealhulgas digitaalse sisu haldamise, säilitamise ja levitamise süsteemide täiustamine ja arendamine, infosisu ühtse jaotussüsteemi arendamine ning autoriõiguse ja sisu litsentsimise süsteemi teine voor, 4) ühtse IKT-taristu arendamine, sealhulgas kino ja fotonegatiivse digitaliseerimise taristu loomine, 5) projektijuhtimine. Digiteeritud 976 000 lehekülge tekstimaterjale, 150 000 pilti, 350 000 minutit audio- ja videomaterjali, 660 minutit kinomaterjali, 50 000 muuseumiobjekti ning 30 kultuurimälestise 3D digiteerimist, 30 kultuuriürituse salvestust ja 15 immateriaalset kultuuripärandi üksust. Projekti tulemusena töötatakse välja neli teenust eri sihtrühmadele, sealhulgas kolm e-teenust, kooskõlas auditi ja tööprotsesside täiustamisega. Projektiga arendatakse edasi digitaalsete objektide haldus- ja säilitussüsteemi, arendatakse autoriõiguse haldamise ja sisu litsentsimise süsteeme 2. etapis, võetakse kasutusele kino- ja fotonegatiivse digitaliseerimise taristu, samuti avaldatakse kümme avatud andmekogumit ja arendatakse integreeritud tsentraliseeritud avatud infosüsteemi platvorm 2. etapi 3,3 aastat pärast projekti rakendamise lõppu (2025. aastal) saavutatakse projekti tulemused järgmiselt: 1) 1 300 000 objekti on paigutatud ühtsesse digitaalsesse objektihaldussüsteemi (DOM) ja 2) olulist arhitektuurielementi – Läti kultuuripärandi integreeritud platvormi – kasutab vähemalt 6 asutust. Projekti raames pakutakse tasuta, avalikult ja piiramatul kujul taaskasutamiseks üldkättesaadavat teavet, tehes selle teabe kättesaadavaks avatud standardvormis, avatud vormingus ja masinloetaval kujul koos metaandmetega. Kogukulu on 3899817,69 eurot, millest 3314845,04 eurot (85 %) rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Vähemalt 50 % projekti abikõlblikest kuludest on kulud kultuuripärandi digiteerimiseks.Projekti kestus – 36 kuud.Projekti arendatakse ja kasutatakse eelmisel ERFi rahastatud projektide „Digitaalraamatukogu loomine – 2. etapp“, „Digitaalraamatukogu teenuste arendamine“, „Digitaalraamatukogu teenuste arendamine“, „Ühise riikliku arhiivisüsteemi pakkumine“ ja „Riiklike muuseumide majandusinfosüsteem“, „Riiklike muuseumide kogude arendamine (NMKKK), 2. etapp“, „Kultuuri- ja audiovisuaalasutuste ühtne infosüsteem“ühtne infosüsteem. Infosisu digiteerimine hõlmab Läti Rahvusraamatukogus (LNB), Läti Rahvusarhiivis (LNA), riiklikus muinsuskaitseametis (NCMP), muuseumides ja muudes kultuuriasutustes säilitatavat digitaalset sisu. Edasi arendatakse Läti Rahvusraamatukogu digiobjektide haldamise süsteemi jne. Projekti tegevustega jätkatakse otseselt projekti „Kultuuripärandi sisu digiteerimine (1. etapp)“ (seejärel – esimene voor) ja selle eesmärkide saavutamist. Projekti mõlemas etapis teostatavad tegevused, saavutatavad tulemused ja väljundnäitajad on kattumise vältimiseks rangelt eraldatud. Üksikasjalik eristamine on esitatud projekti kirjelduse (edaspidi „DPA“) kokkuvõtte osas. Projekti mõjusus ja panus kestliku arengu eesmärkide tulemusnäitajatesse. Kultuuripärandi digiteerimise jätkamine suurendab sotsiaal-majanduslikku kasu paljudele ühiskonnarühmadele ja loob riigieelarves rahalist kokkuhoidu. Laiendades üldsuse võimalusi tutvuda kultuuripärandiga digitaalsel kujul, väheneb jätkuvalt klienditeeninduse aeg seoses materjalide (raamatud, arhiivid jne) väljastamisega klientidele. Digitaalse infosisu kasutamisel internetis, st ilma kultuuripärandiasutusi isiklikult külastamata, väheneb märkimisväärselt halduskoormus, kuna klientide aega ja rahalisi vahendeid on vähendatud. Sarnaselt avatud andmetele on digitaalne kultuuripärand kaupmeeste äriideede allikas, mis võib tulevikus viia uute kaubanduslike toodete loomiseni Läti turul, Euroopa ja maailmaturul.
