No_ref_progr_help_: SA.41471(2015/X) Riigiabi eesmärk: Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) artikkel 25 See on kõik. EL L 187/1, 26.6.2014).Õhusaaste, mis on sudu, tekitab tohutuid tervise-, sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Uuringud näitavad, et kokkupuude õhusaastega on seotud negatiivsete tervisemõjudega (Clifford et al. 2016, Krzyżanowski 2016). Eriti haavatavad on lapsed, olemasolevate südame-veresoonkonna haiguste ja hingamisteede haigustega inimesed, kellel on diabeet, rasvumine ja eakad inimesed. Kokkupuude õhusaastega on seotud ka suremuse suurenemise ja oodatava eluea vähenemisega. Poola on kõigist ELi liikmesriikidest kõige saastavam õhk (Jędrak et al. 2019). Üheks põhjuseks on olmejäätmete, st plasti, kummitoodete ja lakitud mööbli põletamine koduahjudes ja kõrge energiatarbega kateldes. Seda liiki jäätmete põletamine põhjustab suurt mürgisust: vesiniktsüaniid, vesinikkloriid, lämmastikoksiidid, vesiniksulfiidid, vääveloksiidid ja kantserogeensed ained: aromaatsed süsivesinikud, klooritud bifenüülid ning polüklooritud dibensodioksiinid ja furaanid. Poolas puutub 18 % kõigist kopsuvähi juhtudest suduga kokku. Eksperdid väidavad, et reostunud õhu ja sudu hingamine suurendab leukeemia, rinna-, aju- ja maksavähi riski, samuti närvisüsteemi kahjustusi. Meie riigis on tüüpiline pikaajaline kokkupuude PM2,5-osakestega 20–30 µg/m³ ja Lõuna-Poola kõige saastatud piirkondades isegi üle 40 µg/m³ (WHO 2016).