Kokku moodustavad tööstuse, transpordi, masinate ja elektri ning kaugkütte kategooriad umbes 80 % maakonna kasvuhoonegaaside heitkogustest. Taastuvatest energiaallikatest vesiniku tootmisega energiasektoris on võimalik heitkoguseid märkimisväärselt vähendada teistes sektorites. See nõuab suuri investeeringuid infrastruktuuri. Üldine probleem seisneb selles, et eri sektorite väärtusahelates ja nende vahel puuduvad seosed. Energiasektor peab olema üha enam integreeritud, sest üha rohkem sektoreid on elektrifitseeritud – elektrienergiat kasutatakse transpordisektoris, tööstuses ja ühiskonnas laiemalt, avaldades suuremat survet elektrivõrkudele ja vajadust energia tipptaset ühtlustada. Gävle’i Ülikool ja Gävleborgi maakond on oma kollektiivsete teadmiste ja ettevõtlusalaste väljakutsete ülevaatega kujundanud projekti ja ühendanud selle piirkonna tähtsamate osalejate vastu. Erineva tähtsusega VKEsid võib leida kõigis kolmes sektoris. Üldeesmärgid: Stimuleerida piirkondlikku arengut vesinikulahenduste süsteemi integreerimise kaudu tööstuses, transpordisüsteemis ja energiasüsteemis, vabastades seeläbi potentsiaali aidata kaasa kliimaneutraalsusele/üleminekule vähese CO2-heitega majandusele. Projekti eesmärgid: Vesiniku väärtusahela süsteemianalüüsi abil tööstuses, energeetikas ja transpordis ületada teadmistes esinevad lüngad ja leida asjaomaste sihtrühmade vahel sünergia vesiniku ühise piirkondliku tegevuskavaga. Alleesmärk 1: Kirjeldage innovatsioonisüsteemi. Vesiniku innovatsioonisüsteem/väärtusahelad ning tööstus-, transpordi- ja energiasüsteemide kolm sektorit on põhjalikult kaardistatud. Alleesmärk 2: Süvenda oma teadmisi. Uuringu põhjal loodetakse, et ühe või mitme süvauuringu abil suudetakse tuvastada süsteemi mõned osad, mis vajavad rohkem uurimist. Alleesmärk 3: Leida sünergiaid. Kokkuvõtvas kokkuvõttes koostatakse ja töödeldakse kaardistamise ja põhjalike uuringute tulemusi, et vastata sihtrühmade väljakutsetele. Analüüsid on erinevad süsteemianalüüsi vahendid ja võivad hõlmata tehno-majanduslikku analüüsi, sotsiaal-tehnilist analüüsi, olelusringi analüüsi ning kulude-tulude analüüsi. Siinkohal on oluline rõhutada soolise võrdõiguslikkuse suurendamise potentsiaali/tugevust. Sihtrühm/sihtrühmad: Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, suured tööstusettevõtted ja investorid. SMF: Siin viidatakse projektis ettevõtetele, kes on kaasatud või võiksid kuuluda vesiniku väärtusahelatesse. Suurettevõtted: Maakonna rasketöötlemistööstus juhib tõenäoliselt vesiniku arengut selles piirkonnas. Investorid: Nõudlus keskkonnahoidlike investeeringute järele on suur. Üha enam investoreid esitab ka oma eesmärkides suuri nõudmisi jätkusuutlikkusele. Sihtrühm 2: Avalik sektor. Sellesse rühma kuuluvad poliitikud, ametnikud, ühiskondlikud teenused (nt munitsipaalkinnisvara ja energiaettevõtted). Sihtrühm 3: See on kodanikuühiskond. Sellesse rühma kuuluvad nii ettevõtlus-/innovatsioonitoetused kui ka huvirühmad ja üksikisikud. Projekti järelduste oodatavad tulemused tõsta sihtrühmade üldist teadmiste taset vesiniku võimaluste ja piirangute kohta piirkonnas. Selle tulemuse saavutamiseks kaardistatakse, süvendatakse ja sünteesitakse, kuidas vesinik saab saavutada märkimisväärset sotsiaalset kasu heitkoguste vähendamise, suurema konkurentsivõime, haavatavuse, kindlate töökohtade jms kaudu. Suurenenud teadmiste tase suurendab teadmisi ja teadlikkust sellest, mida on vaja vesinikuprobleemi positiivseks arenguks piirkonnas. Üldiselt saadakse sihtrühmadest arusaam energia-, tööstussektori- ja transpordisektori süsteemide sektoritevahelise integreerimise tähtsusest. Oodatav pikaajaline mõju: käimas on mitu muud projekti ja algatust, mis kaasavad projektis osalejaid. Uusi koostöövõimalusi, uusi ettevõtteid ja investeeringuid tehakse ka kõiges alates uuest taastuvelektri tootmisest, elektrolüüsoritest ja vesinikuhoidlatest kuni tööstusprotsesside muutumiseni, töömasinate ja raskeveokite elektrifitseerimiseni ning rohkem vesinikugaasi tanklatesse piirkonnas.
