Selles sihipärases analüüsis käsitletakse mägipiirkondi, kus asuvad kõrge bioloogilise mitmekesisuse ja looduskapitali esmase vastuvõtu keskused ning koguti kogemusi nende säilitamise, haldamise ja seire kohta. Mäed katavad 41 % ESPONi territooriumist ja on koduks 17 %-le selle elanikkonnast 16 massiiviga (ESPON GEOSPECS 2013). Mägesid võib vaadelda kui „sisemist ääreala“, „äärepoolseid“ alasid sotsiaal-majanduslikust perspektiivist (ESPON, „Inner äärealad“, 2016), kus teenuste kättesaadavuse küsimus peaks hõlmama ka ökosüsteemi (MiSE, „Inner areas“, 2015). Mägiküsimused on olulised sellistes kestliku territoriaalse arengu põhiteemades nagu ökoloogiline ühenduvus ja loodusvarade majandamine (nt vesi, metsad, pinnas). ÜRO kestliku arengu eesmärkides mainitakse mägesid, viidates veemajandusele, loodusvarade tõhusale kasutamisele, ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele, tagades mägiökosüsteemide kaitse ja suurendades nende võimet pakkuda säästva arengu jaoks olulist kasu. Sellega seoses aitavad NPAd määratleda ühtseid visioone ja stsenaariume homogeensete piirkondade säästvaks arenguks. Seega võib endogeenne looduskapital aidata kaasa jätkusuutlikele piirkondlikele majandustsüklitele ja anda panuse rohelisse majandusse, mida NPAd peaksid suutma edendada. Piirkonna ökoloogilised tingimused ja haavatavus nõuavad ka strateegilist ja integreeritud poliitikat nii loodus- kui ka linnapiirkondade jaoks. IUCNi (Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit) kohaselt on kaitseala selgelt määratletud geograafiline ala, mida tunnustatakse, kasutatakse ja hallatakse õiguslike või muude tõhusate vahendite abil, et saavutada pikaajaline looduskaitse koos sellega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriväärtustega. Euroopa Natura 2000 ja arendatava smaragdi võrgustik on rahvusvahelised Euroopa kaitsealade võrgustikud, mis katalüüsivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset. Selle teemaga tuleb tegeleda laiema territoriaalse ja ruumilise planeerimise perspektiiviga, hõlmates põhilisi looduslikke alasid ja nendega seotud puhvertsoone ning linnapiirkondi. ELi tasandil on väärtuslikeks kogemusteks Alpi ja Karpaatide konventsioonide eriprotokollid, milles tuletatakse meelde NPAde vajalikkust ning loodusvarade kaitse ja säästva kasutamise eesmärgi integreerimist valdkondlikusse poliitikasse. Sellega seoses aitavad NPAd kaasa ELi ja rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisele. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020 julgustatakse koostööd ja dialoogi peamiste sektorite ja sidusrühmadega ning bioloogilise mitmekesisuse mehhanismide (nt Business@Biodiversity Platform; Ökosüsteemide ökonoomika ja bioloogilise mitmekesisuse algatus), millega tagatakse, et need küsimused kajastuvad otsuste tegemisel kõigil tasanditel. NPAdel põhinevat territoriaalse arengu lähenemisviisi võiks üle kanda ka muud liiki territooriumidele, olenemata sellest, kas need on mägised (Püreneed, Dinaric Alpid) või mitte (nt ranniku-merealad, nagu Aadria mere kaitsealade võrgustik, DANUBEPARKS, Doonau jõe kaitsealade võrgustik). See on perspektiiv nii ESPONi riikidele, kellel ei ole kogemusi NPAdes, kui ka mitte-ESPONi riikides (nt Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania), kes soovivad integreerida looduskapitali territoriaalsetesse strateegiatesse ja täita ELi eesmärke.
